Aga, kui… tuleks maale?

Usun, et nii mõnigi linnainimene on sellise mõttega mänginud. Mis siis, kui koliks maale elama? Paraku ei ole see ka teoorias väga lihtne, praktikast rääkimata. Kes ise pole maal elanud, see ju tegelikult ei tea, mis ees ootab.

See oli nüüd sissejuhatus, selleks et jõuda pakkumiseni. Tulge proovige järele!

Tunnistan ausalt, et mul on oma huvi ka kõvasti mängus. Lihtsalt ei jõua kõigega toime tulla. Praegu on maja vaid minu päralt ja koos sellega ka tööd. Loomulikult käib abilisi, kuid sellest ei piisa.

Täpsustan tingimusi: Võimalik kasutada ühte tuba, tegelikult isegi kahte, kui vaja. Ühisruumid on elutuba, köök, vannituba, WC. Mina ise loomulikult elan ka siin. Reeglid on minult. Kõige olulisem: tuleb osaleda talutöödes.

Oodatud on maaelust huvitatud inimene ( või paar), lapsi paraku väga ei tahaks, kuna kooliealine ju nagunii tulla ei saaks, aga nooremad tekitavad tahes tahtmata ka mulle lisakoormust ja lisakoormus on absoluutselt viimane asi, mida vajan. Niisiis üks või kaks lasteta inimest. Periood teie valikul, kuid mitte alla kahe nädala. Huvilised, võtke ühendust!

Saksamaa IV

Selgituseks: tegemist on ikka selle ühe reisi kirjeldusega. Mul lihtsalt ei ole aega, et kõik järjest ära kirjutada, nii lähen edasi ettevõtete kaupa. Kokku on neid üheksa, nii et üle poole veel.

Teise reisipäeva lõunaks saabusime kohta nimega Stiftsgut Wilhelmsglücksbrunn Tegemist järjekordse suurejoonelise kompleksiga. Jõudsin juba mõelda, et saksa talud ei pruugigi pinnalt nii suured olla, kui eesti talud, kuid hoonete osas oleme meie ikka väga väikesed ja vaesed.

Selles ettevõttes oli mitu suunda: piimalambad, lambajuust, turism, restoran, ökohotell, loomulikult talupood, lisaks veel lihaveised ja ka pühvlid, keda ka lüpsta plaanitakse.

Alustuseks pakuti meile lõunasööki, ise valisime, kes mida soovis. Minu valik oli lambahakkliha kartulipüreega. See koht taastas minu kadunud usu hea toidu võimalikusesse Saksamaal. Eelnevad kogemused nii sellel reisil, kui eelmisel, lisaks veel Austria mälestused olid ausalt öelda viinud mind veendumusele, et ega seal head toitu ei saagi. Eksisin.

Saksamaa reis okt 2014 - 463

Lamba hakkliha oli hautaud, pakuks, et purustatud tomatitega, lisandiks olevad aedoad suitsupeekoniga. Kartulipüree pallid ja lambahakkliha üle puistaud riivjuustuga ja üle küpsetaud. Maitsed väga head. Restorani kohta räägib muidugi ka külastatvus ja see koht oli lõuna ajal inimesi täis.

Peale lõunat tuli meie juurde peremees, et ettevõtet tutvustada.

Saksamaa reis okt 2014 - 99 (1)

Läksime ringkäigule. Juba hoonete ümbrus jättis hea mulje.

Saksamaa reis okt 2014 - 161

Ikkagi roosid. Annab tunda, et koht on mõeldud ka turistidele – sildid.

Saksamaa reis okt 2014 - 119

Saksamaa reis okt 2014 - 303

Saksamaa reis okt 2014 - 360

Piimalambad :) Lamba kohta väga mõnusalt rahulikud. See tüüp tuli pai lunima. Tundub, et piimalambad on tuleviku loomad. Kuigi tuleb tunnistada, et peremehe jutt umbes kümme aastat kestvast normaalse karja saamisest (kuna müüakse kehvemaid loomi, tuleb head endal kasvatada), oli üsna hirmutav. Samas, lambapiim on sama kasulik, kui kitsepiim, kuid kõrvalmaitse on väiksem. Tean :)

Saksamaa reis okt 2014 - 556

Lambapiim, mida proovida anti. Natuke magus ja õige õrna kasuka maitsega. Lambapiimast jäätis oli jällegi superhea, lausa vist parim, mida saanud. Minu küsimusele stabilisaatorite kasutamise kohta vastati üsna nördinult, et loomulikult mitte!

Saksamaa reis okt 2014 - 448

Vahele veel maastik taamal sööva lambakarjaga.

Lammaste lüpsmiseks kasutatakse väga väikeste nisakannudega masinat, kannud plastikust, et võimalikult kerged oleks. Lüpsmine toimub lüpsiplatsil, nii nagu kitsedelgi.

Saksamaa reis okt 2014 - 93

Lamba nisakann.

Saksamaa reis okt 2014 - 96

Lambapiimast juustud.

Koht jättis hea mulje, eriti toit :) Lambad on toredad loomad. Huvitav, et ma siis päris nii ei arvanud, kui meil endal lambad olid :) Kuigi oli aru saada jah, et need lüpsilambad ongi rahulikumad, kui minu mälestustes olevad eesti tumedapaelised, kes karjusid igal võimalikul ja võimatul juhul, ning ründasid sama järjekindlalt ka oma aiast välja. Selliseid rahulikke lambaid võiks isegi pidada.

 

 

 

Vahepeal

Mitte jääda kinni oma väikesesse maailma

Areneda ise, arendada oma tooteid

Teha õigeid otsuseid

Teha õigeid valikuid

Leida õige partner, ka elus

Miks? Nii inspireerivalt mõjus eilne saarlaste külaskäik, eelkõige Sulvi oma heatahtlike soovitustega. Ja veel, nii uskumatu, kui see ka pole, saarlaste LEADER lugude lugemine kingiks jäetud brošüürist. Nii, et sellised trükised on ikka tõesti vajalikud :) kui nad mõjuvad isegi ise asja sees olevale inimesele :) nii positiivselt :)

Saksamaa III

Meie teine reisipäev. Alustasime ettevõttest nimega Selgenhof. Päris palju kuulsime ettevõtte alustamise koha peal, et see on rendile võetud. Või mulle tundus, et palju? No igatahes seal oli küll nii, et paar peret rentis farmi koos maaga ja siis nad hakkasid seda edasi arendama ja otsisid oma niši, mida ja kuidas toota ja turustada. Seal oli valikuks piima müük. Piimaringidega, koju kätte ja ka neile poodidele, kust telliti. Pakendi küsimus oli neil üsna omapäraselt lahendatud: korduvkasutatvad plastpudelid.

Saksamaa reis okt 2014 - 367

Need pudelid olid hoopis tugevamast materjalist, kui mina seni näinud. Meile näidati üle kümne aasta ringelnud pudelit, mis nägi välja täiesti normaalne. Pudelite tagasi saamiseks oli neil oma pandimaks, see oli küll tegelikust pudeli hinnast madalam, nii et iga ära visatud suure pudeliga nad kaotavad raha. Väikesed pudelid olid pandi väärtusega kaetud. Neid pidavat ka oluliselt vähem tagasi tulema. Teoreetiliselt peaksid kliendid tagastama puhta pudeli, praktiliselt aga tagastati ka täiesti pesemata taarat. Neile lasti vesi sisse, leotati ja pesti siis suures potipesumasinas, koos kastiga. Pudelid kinnitati jämeda traadi taha, et nad pesus kastist välja ei tuleks.

Saksamaa reis okt 2014 - 145

Omanik  näitab süsteemi. Ise ta küll leidis, et see on põhimõtteliselt ajale jalgu jäänud: osa inimesi tahavad kvaliteetpiima kindlasti klaastaaras, teine osa jällegi viskavad nagunii pudeli ära, siis oleks mõistlik ühekordne plastpudel. Ega nad polnudki veel kindlad, mis moodi seda pakendi asja muuta.

Piimaringid iseenesest toimuvad kuuel päeval nädalas, nii et kahel päeval nädalas ühte ringi, see tähendab kokku kolm erinevat ringi. Kõige suurema ja kasulikuma osa moodustavad erakliendid. Neile viiakse piim ukse taha, lastakse kella ja see on siis inimese asi, kui kiiresti ta piima ära võtab. Kord kuus esitatakse arve. Ilmselt tagastatav taara on siis ka ukse taha jäetud. Koju toomisel piirsummat (miinimumtellimust) ei ole, kuid on koju toomise tasu 80 senti korralt. Lisaks piimale saab neilt tellida ka võid, jogurtit ja petti (päris võipiima, kuna seal tehakse hapukoore võid)

Saksamaa reis okt 2014 - 481

Pilt töötlemisruumile:

Saksamaa reis okt 2014 - 209

Töötajad on varustatud firma nimega tööriietega. Tegelikult jättis see omanik hea mulje ka palkadest rääkides. Lihtsalt sellega, et ütles palju nad praegu maksavad ja kui palju ta tahaks maksta, et inimesed rahul oleksid.

Näidati ka lauta:

Saksamaa reis okt 2014 - 484

Vasikad olid väga julged ja uudishimulikud, tundus, et üks saksa lehmapreili oleks olnud nõus kaasa tulema. Siin on nad pundis:

Saksamaa reis okt 2014 - 126

Farmihooned muidugi suured ja korralikud:

Saksamaa reis okt 2014 - 35 (1)

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi pealtnäha kõige lihtsam – piima müük, siis ometi huvitas see meid tõsiselt. Küsimusi küsiti palju ja minul oli kohe kindlasti huvitav, üsna sarnane ju sellele, mida mina teen. Ja muidugi polnud ma meie grupist ainus, kellel piimaring on :)

Saksamaa II

Tuleb tunnistada, et sellise tempoga kirjutades võib enne mõni uus reis peale tulla, kui see üles tähendatud saab. Haa, pigem küll mitte :)

Enne teise meiereisse suundumist külastasime väikest Lauterbachi linna. Meie reisikorraldaja Airi selge huvi olid maheettevõtted, üsna ilmselt olid selle järgi ka meiereid valitud. Ka tutvustas ta meile kaubanduse mahepoolt. Minu jaoks oli see muidugi muljetavaldav. Väga hea valik, korralikult tähistatud, lausa eraldi riiulid, hinnadki täiesti mõistlikud. Näide marketist:

Saksamaa reis okt 2014 - 335

Meie kaubandusel on selleni veel üksjagu maad minna, eelkõige on otsused aga ikkagi ostjate käes: kui on piisavalt nõudlust, küll tuleb ka pakkumine.

Linnakeses saime teha ka väikese kainuse kontrolli: jõe ületamine.

Saksamaa reis okt 2014 - 173

Mitte, et mei grupil oleks joovastavate jookidega probleeme olnud, lihtsalt see tuli pähe.

Teine meierei mida külastasime oli Altenschlirf Seal hakkas tunduma, et see reis ühendab edukalt kaks minu eriala: sotsiaaltöö ja põllumajanduse, kuna tegemist oli teise sotsiaalse ettevõttega. Seekord sihtgrupiks vaimupuudega inimesed. Mul ei ole väga hea numbrimälu ja üles ma ei kirjtanud, nii võin arvudes eksida. Umbes 140 hoolealust ja ca 60 töötajat. Tegemist MTÜ vormiga, kus sinna (tööle) asunud astuvad üksiti ka MTÜ-sse. Kuivad faktid faktideks, aga tõsiasi on see, et ühele töötajale tuli koormuseks umbes 2-3 hoolealust. Loomulikult jällegi riik rahastab seda. Järjekord ukse taga pikk, kuna hoolealused eriti ei liigu. Kui nüüd võrrelda sellega, mis meil on, siis tekib masendus, eks ikka meie pärast.

Eestis püütakse tööandjaid motiveerida puudega (ka vaimupuudega) inimesi tööle võtma naeruväärse poole aastase palgatoetusega, kuigi on ilmne, et sellise inimese tööle võtmisel ongi kohe ühe tavalise töötaja ülesanne teda valvata ja suunata, mitte pool aastat, vaid alaliselt. Saksamaal on arusaamine, mida see töö tähendab ja vastav on ka riigi tugi. Puudega inimesed teevad endale jõukohast tööd, elavad kogukonnas ja tunnevad ennast täisväärtuslike ühiskonna liikmetena. Meil oli seal võimalik näha, kui rahul nad oma eluga olid, kui uhked oma töö üle.

Põllumajandus ja põllumajandussaaduste töötlemine on kahtlemata väga sobiv valdkond mis iganes grupi rehabilitatsioonitegevuseks. Loomadega töötamine, rutiin ja oma töö tulemuse nägemine on rahustav ja mõjub hästi ka täiesti tervetele inimestele.

Pildil pisut kadestamisväärne laut: loomadele on võimalik veel rohelist ette vedada, soojem kliime, kui meil.

Saksamaa reis okt 2014 - 22

Lisaks meiereile oli seal veel puidu- ja pagaritöökoda. Nende pagaritöökoja toodanguna valminud suured pannipitsad olid meie lõunasöögiks. Kahjuks jäi mul sellest pilt tegemata. Peale lõunat tehti meile ringkäik ja hoolealused ise tutvustasid oma tööd. Juhendamisel loomulikult.

Saksamaa reis okt 2014 - 46

Valges riietuses inimesed on hoolealused, vasakul serval on juhendaja.

Sellises ettevõttes pole just ülearu tähtis tootmise automatiseerimine ja efektiivsemaks muutmine. Jogurti pudelisse valamine saab ju olla kellegi äärmiselt oluline ülesanne.

Meile pakuti ka kohalikku juustu.

Saksamaa reis okt 2014 - 455

Lisaks meiereile näidati pagaritöökoda:

Saksamaa reis okt 2014 - 62 (1)

Neid inimesi ühendas seal rõõm ja uhkus oma töö üle. Tuletan veelkord meelde, et meie ühiskonnas on sellised inimesed sisuliselt tõrjutud, mõne väikese erandiga, nt. Pahkla Camphilli küla

Otse loomulikult oli selles ettevõttes ka oma pood:

Saksamaa reis okt 2014 - 391 (1)

Meie esimese päeva lõpetas õhtusöök hotelli töötajate poolt meile reserveeritud söögikohas. Hinnad olid keskpärase restorani väärilised, kuid toit vaid väga kehva baari tasemel.

Saksamaa reis okt 2014 - 493

Päeva kokkuvõtteks võib öelda, et nägme, kuidas toimib meilgi palju räägitud sotsiaalne ettevõtlus js saime proovida väga head juustu.

Saksamaa reis I

Kõik reisikaaslased on oodatud minu teksti parandama ja/või täiendama :)

See oli esimene 100% asja ette läinud õppereis. Reisile kutsus Eesti Piimakäitlemistalude liit ja sihtkohaks olid eranditult talumeiereid, vahele vaid paar lühikest linnatuuri.

Mulle meeldivad õppereisid, ei meeldi (odavad) turismireisid. Kallid võib-olla meeldiks, aga pole käinud :) Suur enamus minu reisidest on olnud LEADER reisid: Taani, Luksemburg, Sloveenia, Saksamaa, Austria. Veel projektireisid (ka LEADER) kaks korda Soome, täpsemalt Lapimaale. Peale selle Demofarmi õppereis Rootsi, VTA-ga õppereis ka Rootsi, täpsemalt Gotlandile. Ja siis see üks pisut õnnetu turismireis Austriasse. Nüüd siis jälle Saksamaale.

Alustuseks lendasime öise lennuga Frankfurti, kus sai võetud kaks väikebussi, millega omal käel edasi liiklesime. Frankfurtis ühines meiega ka saksa keele tõlk.

Esimene meierei asus Melchiorsgrund´is. Tuleb öelda, et nende talud on meie omadest üsna erinevad – sõltumata talu suurusest meenutavad hooned meie mõistes mõisa, nii ka seal.

Saksamaa reis okt 2014 - 174

Hilisemas vestluses selgus, et ka elanike arv on seal  muljetavaldav- 80 peamiselt narkosõltlast, aga ka alkohoolikuid. Niisiis tegemist sotsiaalse ettevõtlusega. Nagu me aru saime, toetab Saksa riik selliseid rehabilitatsioonikeskusi ja nende endi väitel see ettevõte ilma riigi poolse toeta toime ei tuleks.

Tervitama tuli meid (vist) üks saksa poolne korraldaja. Ausalt -öelda ei saanudki ma täpselt aru, kes ta oli, kas ainult selle esimese taluga seotud, või mingi kohalik funktsionäär. Igatahes esitles ta meile ka oma tütart, kes  on oluliselt tumedamat tooni, kui härra ise :)

Saksamaa reis okt 2014 - 518

Vasakult: meid tervitanud härra, meie tõlk, esimest talu tutvustanud heatujuline tütarlaps ja eelpool kirjeldatud tütar.

Saksamaa reis okt 2014 - 534

:)

Meile tutvustati farmi, mis oli superpuhas ja täiesti kindlalt loomadele mugav.

Saksamaa reis okt 2014 - 30

Laut momendil tühi, loomad olid karjamaal. Küll sai loomi näha poegimisosakonnas. Lüpsilehmad söövad ainult kuiva heina ja karjamaarohtu, ei mingit silo. Seda ei uurinud, kuidas on lood jahu või jõusöödaga.

Saksamaa reis okt 2014 - 112

Kohalikku aborigeenset tõugu lehm vasikaga. Nende lehmade piima rasvaprotsent pidavat 6 kandis olema. Seda on palju.

Saksamaa reis okt 2014 - 103

Karja järelkasv. Sarved alles kasvavad. Tegemist on Demeter ettevõttega, see tähendab, et loomi ei nudistata. Ka võimaldatakse lehmal mingi aeg koos oma vasikaga olla. Eestis puuduvad praegu Demeter talud. See on ülemaailmne märk, mis on oma nõudmistelt üsna oluliselt veel karmim, kui mahemärk. Põhimõtteliselt kõrgeim kvaliteet. Lähemalt saab lugeda siit.

Saksamaa reis okt 2014 - 257

Üks endaga rahul olev kohalik pull.

Loomulikult tutvustati meile ka meiereid.

Saksamaa reis okt 2014 - 545

Ma parem ei pane siia kõigi nende arvukate juustukatelde pilte, mis ma reisil pildistasin, aga see juustupress on küll tore.

Saksamaa reis okt 2014 - 144

Veeämbrid on raskuseks. Meile pakuti ka kohalikku juustu proovida, lausa kuute sorti. Tagantjärele võib öelda, et minu isiklikul hinnangul oli seal parim juust. Toorpiimast, demeter kvaliteediga, erakordselt maitsev.

Saksamaa reis okt 2014 - 528

Tunnistan, et mina pidin end suure tahtejõuga neist proovikaussidest eemale suunama ja kahetsen, et sealt kaasa ei ostnud. Nende endi pood:

Saksamaa reis okt 2014 - 346

Juustukeldrisse lasti meid ka, seal oli paraku üsna vänge (juustu) hais.

Saksamaa reis okt 2014 - 356

Üldmulje kohast jäi kahetine: kuigi laut oli väga korras, siis muude hoonete ümbrus oleks võinud ka natuke kenam olla, eriti kui arvestada tohutut töökäte väge. Ja kuigi meile kohta tutvustanud tütarlaps oli väga heatujuline ja tore, siis muud vilksamisi nähtud inimesed pigem sünged.

 

 

Uma Mekil näeme!

Terve see nädal on olnud pööraselt kiire ja kõik, millest tahan kirjutada, on kirjutamata. Teen seda kindlasti, esmajoones muidugi reisimuljed. Aga seni valmistun homseks Uma Mekiks, täie teadmisega, et tegemata jäänud sõir võrdub saamata jäänud rahaga. Igatahes ostke oma osa kohe kiiresti ära, sest kaup lõpeb enne laadapäeva lõppu.

Õppima

Seekord õppereisile. Ärasõit on esmaspäeva öösel vastu teisipäeva ja tagasi reede öösel vastu laupäeva. Sihtkohaks Saksamaa väikemeiereid.

Klientidele tähendab see seda, et sel nädalal ei saa kõike tellitut. Pole ju kes valmistaks. Piim ja munad saabuvad asendaja abiga. Loodan, et kõik sujub kenasti.

Jäätisest. Ausalt.

Ehk, kuidas ma endaga enam sugugi rahul polnud. Kogu lugu sai alguse uuest jäätisemasinast. See saabus pika ootamise järel juuli alguses, keset kõige kiiremat hooaega. See tähendas paraku ka seda, et mul polnud aega rahulikult katsetama hakata, vaid kohe tuli müükideks toota. Vahe eelmise masinaga oli kõige rohkem selles, et vanal tuli kaussi sügavkülmas hoida, uus külmutas ise. Mahu vahe muidugi ka, aga see pole nii oluline.

Uue masina ise külmutamine, suvised kõrged välistemperatuurid, muu kauba küllus viisid mu kohe selleni, et varasema jääkülma segu asemel läks masinasse natuke leigem segu. Vahet ju polnud, ära külmutas ikka. Pikk taimer – kuni tund pani mind nuppu mõnuga lõppu keerama.

Ja siis tekkisid probleemid. Jäätis ei olnud piisavalt siidise konsistentsiga, lausa jääkristalli tuli sisse. Rääkimata sellest, kui ei õnnestunud kohe maha müüa, vaid jäätis laadalt tagasi tuli. No ei olnud hea!

Natuke vinti juurde keeras veel uus mikser, mis paar korda koore üle vahustas. Seda polnud ju vaja enam käes hoida, vaid töötas täitsa ise. Mina muidugi kasutasin vabanenud aega selleks, et muud tööd teha. Ja veel marjad – vana köögikombaini asemel, kas saumikser või püreestaja. Kumbki variant ei soosinud kohe suhkru lisamist.

Ühesõnaga muutus korraga palju pealtnäha tähtsusetuid asju, mis lõpuks muutsid tulemust.

Jõudsin järeldusele, et on vaja ikkagi stabilsaatorit kasutada, sest muidu ei õnnestu piisavalt head jäätist teha… Hankisin siis koti, kuna väiksemat kogust ei õnnestunud. Nagu edasimüüja ütles: “Sama, mida kasutab üks Eesti suur jäätisetootja”. Mis siis ikka, seda kasutavad ju kõik (stabilisaatorit) LaMuu, Mama Tonis, Premia, Balbiino jne. Ju siis ikka on vaja, ju siis ei saa nii hull olla.

Tõepoolest, konsistents paranes kohe. Vahtu läks paremini. Kannatas ka laadalt tagasi tuleku ära. Ei olnud enam jääkristalli. Parem oli kulbiga palli võtta.

Aga… maitse polnud enam see. Heleda jäätise värv muutus helekollasest hallikas kollaseks. Segu sõrmele sattumisel oli tunda, et on mingi libe kiht sõrmel, mida ennem polnud. Kõik see kokku tekitas mul tõelise ahastuse. See polnud enam minu jäätis.

Mõtlesin siis, et äkki ma lihtsalt ei oska seda kasutada ja guugeldasin natuke. Jõudsin mõne üsna informatiivse leheni. Näiteks see ja see ja see

Enda jaoks tegin mõne lihtsa järelduse. Rikubki maitse ära. Saab küll ilma. Mina ei kavatse kasutada (võib-olla ühe erandiga – suvine “Laadajäätis”, aga ka see on veel küsitav). Jõudsin ka põhjusteni, miks mul enam õieti välja ei tulnud. Kes tähelepanelikult luges, võis juba isegi aru saada. Segu peab olema jääkülm. Mida rutem masin selle külmutab, seda parem. Üle külmutada jäätisemasinaga ei või. Ikkagi tuleb lõpupoole valvata, et masin õigel ajal seisma jätta.

Ja veel. Nüüd teen koorejäätist, ehk plombiiri. Ehk natuke ka selleks, et end iseenda silmis rehabiliteerida. Ja nüüd on jälle natuke rohkem aega, et katsetada.

Ja nüüd jagan teiega mõnda kõrvalseisja arvamust.

Talvejäätis

6a – kõige parem jäätis, 5+. Mõnusalt šokolaadine. Terved pohlad olid natuke liiga hapud.

9a – terved pohlad meeldivad, neid võiks rohkem olla. Väga hea. Hinne 5.
Meespool – Terved pohlad ei meeldinud, aga tume šokolaad meeldis väga, kokku väga hea maitse. 5-
Naispool – jõuluhõngune jäätis. Pohlamaitse ja terved pohlad meeldivad väga, üldse see marjane olek nagu arooniajäätiselgi. Kuna isiklikult ei ole tumeda šokolaadi fänn, siis see maitse jäi natuke mõrudaks, kui oleks olnud magusam šokolaad, oleks olnud ideaalne minu maitsemeelele. Samas saan aru, et tume šokolaad sobib pohladega paremini. Hinne 5-

Arooniajäätis.

 
6a – Kõige parem jäätis nendest, mis proovitud sai. Väga aroonia maitsega. Hiilgav! 5+
9a – Arooniatükid meeldivad. Ei olnud liiga magus, normaalne. Väga hea oli. Hinne 5.
Meespool – Ei meeldinud, liiga vähe magus. Armastab väga magusaid asju. Sokolaadijäätis oli ikka kõige parem. Hinne 3.
Naispool – Väga meeldis. Mõnusalt värske ja maitsekas, ei ole liiga magus.Kindlasti soetaks teinekordki. Hinne 5.

Pihlaka-porgandi-martsipani.

6a: Ei söö martsipani. Seda jäätist sõi sellest hoolimata, aga martsipanitükid ei meeldinud (ilmselgelt). Arvas, et martsipanitükid liiga suured. Viiepalli süsteemis hindeks 4.
9a: Jäätis oli hea, meeldisid suured martsipanitükid, aga jäätis ise oli natuke vähe magus. Hindeks 4.
Meepool: Martsipanitükid väga meeldisid, just hea, et olid tükid, mitte lihtsalt martsipanimaitseline. Muidu oli jäätisel natuke liiga vähe maitset. Hindeks 4.
Naispool: Olles liiga magusate poejäätistega harjunud, võttis veidi harjumist. Iseenesest mulle väga meeldib see naturaalne ja mahe maitse, teisalt oli esimene mõte sama, mis abikaasal, et liiga vähe maitset. Samas martsipaniga ampsud olid ülihead ja kui jäätisele rohkem maitset anda, siis muutuks martsipaniga osa ehk liiga magusaks. Pihlaka maitset ei tuvastanud üldse, aga kuna mulle pihlakas ei maitse, siis see oli ainult hea. Meeldib väga eriline maitsete kooslus, see tekitab huvi. Hindeks 4.
Šokolaadijäätis
 
6a: Hinne 5.
9a: Hästi hea oli. 5+.
Meespool: Hea kakaone maitse. 5.
Naispool: Täiuslik jäätis! Hästi kakaone ja tugev maitse, mis on suurepärane, aga samas ei ole liiga magus, vaid täpselt õige. Hästi hea konsistents kah. Hinne 5+.
Ja veel üks sõltumatu hinnang: kõige parem “Talvejäätis”, järgnevad šokolaadi ja Aroonia, kõige tagasihoidlikum Pihlaka-porgandi-martsipani
DSC_0330
Jõudsime ühiselt selleni, et VTA inspektoril vist ei ole keelatud kontrollitava toodet proovida :) Loodan siiralt, et sellest pahandust ei tule.
Kavatsen selle pisut tagasihoidliku Pihlaka-porgandi-martsipani jäätisega veel veidi tööd teha.
Jäätised ja ka muud tooted on saadaval homme Tartus Tasku keskuses. Seal on Ehtsa Talutoidu esimene reklaamüritus.
Mina toodan Ehtsat Talutoitu – sellist millega ise ka rahul olen.

Biominerata

Ehk kuidas ma lõpuks ometi millegagi täiesti rahul olen. Pean silmas nõudepesuvahendit. Kuna suur osa minu tööst seisneb lõputus nõude (potid, ämbrid jne) pesemises, siis on hea nõudepesuvahend väga oluline. Väiksemad asjad muide peseb nagunii nõudepesumasin. Minu käte nahk on niigi kuiv, õhuke ja tundlik, nii pole palju vaja, et see lihtsalt katki läheb. Nagu juhtus Fairy kasutamisel, lisaks mustusele eemaldas see ka käte naha. Hakkasin siis Pur nõudepesuvahendit kasutama. Nahk jäi küll alles, aga ei mingit erilist emotsiooni. Selleks, et asjad puhtaks saada, kulus seda vahendit  üsna palju. Nüüd siis lõpuks leidsin midagi, mis on tõeliselt hea, Biominerata nõudepesuvahend. Vahendi kulu on suhteliselt väike, peseb väga hästi, kaasa arvatud mu suht tülikalt pestavat võimasinat ja kui miski juba selle ilma vaevata puhtaks saab, siis see juba on midagi! Ja käte nahk on ikka veel seal kus vaja, see tähendab käte peal. Kavatsen tellida 5 liitrise kanistri, siis pole ka rahaliselt väga kulukas ja kuna neil on ka e-pood, siis on mugav, ei pea ilmtingimata poodi minema.

Teine asi nende valikust sai ka järgi proovitud – vannitoa puhastusvahend. Tegelikult proovisin küll rohkem köögi peal, oli vaja ka, sest VTA kontroll pidi tulema. Ja siis ma lihtsalt sattusin hoogu. Ju oli ka vaikne protest iseenda töökorralduse vastu piisavalt suureks läinud. Ei ole normaalne, et aega ei jätku normaalselt koristamiseks. Nii, et tegelikult ma tahtsin koristada ja kontroll oli selleks hea ettekääne. Aga tagasi tulles vahendi juurde, tegin pilti:

DSC_0323

DSC_0324

Polegi nagu midagi väga öelda. Võib-olla nii palju, et minu isklik panus on siin ikka ka, kasutasin spirinetti ja universaalset köögilappi. Ainult selle vahendi lõhn pole just päris minu maitse. Samas, jätkasin selle kasutamist. Väga hästi sobis nii puupliidi glasuurpottidest soemüüri ja muidugi pliidi enda puhastamiseks, kui ka külmkapi ustele. Rääkimata muidugi glasuurplaatidest, milleks ilmselt kõige rohkem mõeldud ongi. Arvan, et proovin nende teised asjad ka ära. Kui juba kaks esimest nii head on, ehk on siis muu ka. Ja veel öko ja eestimaine.