Biominerata

Ehk kuidas ma lõpuks ometi millegagi täiesti rahul olen. Pean silmas nõudepesuvahendit. Kuna suur osa minu tööst seisneb lõputus nõude (potid, ämbrid jne) pesemises, siis on hea nõudepesuvahend väga oluline. Väiksemad asjad muide peseb nagunii nõudepesumasin. Minu käte nahk on niigi kuiv, õhuke ja tundlik, nii pole palju vaja, et see lihtsalt katki läheb. Nagu juhtus Fairy kasutamisel, lisaks mustusele eemaldas see ka käte naha. Hakkasin siis Pur nõudepesuvahendit kasutama. Nahk jäi küll alles, aga ei mingit erilist emotsiooni. Selleks, et asjad puhtaks saada, kulus seda vahendit  üsna palju. Nüüd siis lõpuks leidsin midagi, mis on tõeliselt hea, Biominerata nõudepesuvahend. Vahendi kulu on suhteliselt väike, peseb väga hästi, kaasa arvatud mu suht tülikalt pestavat võimasinat ja kui miski juba selle ilma vaevata puhtaks saab, siis see juba on midagi! Ja käte nahk on ikka veel seal kus vaja, see tähendab käte peal. Kavatsen tellida 5 liitrise kanistri, siis pole ka rahaliselt väga kulukas ja kuna neil on ka e-pood, siis on mugav, ei pea ilmtingimata poodi minema.

Teine asi nende valikust sai ka järgi proovitud – vannitoa puhastusvahend. Tegelikult proovisin küll rohkem köögi peal, oli vaja ka, sest VTA kontroll pidi tulema. Ja siis ma lihtsalt sattusin hoogu. Ju oli ka vaikne protest iseenda töökorralduse vastu piisavalt suureks läinud. Ei ole normaalne, et aega ei jätku normaalselt koristamiseks. Nii, et tegelikult ma tahtsin koristada ja kontroll oli selleks hea ettekääne. Aga tagasi tulles vahendi juurde, tegin pilti:

DSC_0323

DSC_0324

Polegi nagu midagi väga öelda. Võib-olla nii palju, et minu isklik panus on siin ikka ka, kasutasin spirinetti ja universaalset köögilappi. Ainult selle vahendi lõhn pole just päris minu maitse. Samas, jätkasin selle kasutamist. Väga hästi sobis nii puupliidi glasuurpottidest soemüüri ja muidugi pliidi enda puhastamiseks, kui ka külmkapi ustele. Rääkimata muidugi glasuurplaatidest, milleks ilmselt kõige rohkem mõeldud ongi. Arvan, et proovin nende teised asjad ka ära. Kui juba kaks esimest nii head on, ehk on siis muu ka. Ja veel öko ja eestimaine.

Mis pott see õieti oligi?

Olen juba tükk aega plaaninud postitust oma seadmetest, õigupoolest ka muudest töövahenditest, mida kasutan. On asju, mis ennast õigustavad ja asju, mis on pettumust valmistanud.

Pealkirjas mainitud potid: Paderno, minu omad on Farwellist ostetud.

DSC_0327

Mõlemad on 15,4 liitrised, kood 11007-32. Kaan tuleb eraldi osta. Hind koos kaanega suurusjärus umbes 80€. Iga senti sellest rahast ka väärt. Põhi on paks, mina ei sega seal küll kuumutamise ajal midagi, ei koort, ega lõssi. Põhja ei kõrbe, või kui, siis ainult õrna kirme, mis maitsele kuidagi ei mõju. Äärmiselt kiiresti läheb piim/koor/lõss keema ja ainus mure, et siis kipub ka üle keema. Poti disainile pole rõhku pandud, kogu raha eest saab kvaliteeti.

Võimasin. Kauaoodatud ja suve keskel lõpuks saabunud. Esialgne rõõm asendus kiiresti üllatusega. Kas see ongi või? Tellitud Viljandi Ärikeskusest. Tootja Milky. Kõigepealt üllatas, et seadme postikulu tuli minul tasuda, sellest küll juttu polnud, lihtsalt eeldasin, et sellist lisakulu ei tule. Eksisin. Võimasin ise näeb välja selline:

IMG_6479

Kaanel paistavad veepiisad. Kaan ise, eriti selle tihend on tõeline naljanumber:

IMG_6472

Kummivoolik, mida on kilomeetrite kaupa varuga pandud. Paraku minu iseloomu eripära on see, et kahetsusväärselt tihti ma naermise asemel vihastan. Eriti, kui pean pesema seadet, mille SEES on kruvipead, võipiima väljalaske kraan on liiga kõrgel ja seade ei ole seest just mitte kõige veatumalt sileda pinnaga. Olen täheldanud ka tibatillukest roosteplekki. Kõige selle eest peaaegu 2400€. Ah jaa, kui töötab, siis maja väriseb ja lärm on ka üsna suur.

Jäätisemasin. Algul olin küll üsna pahane väga pika ooteaja üle, aga saabunud masin õigustab end igati. Tõsi küll, peale sellega kohanemist, millest tuleb eraldi postitus. Masin on tellitud Külmakeskusest.

IMG_6480

See on sissevaade. Töötab vaikselt. Jäätise kvaliteet sõltub aga siiski tehnoloogiast, retseptist ja toorainest. Masinaga olen rahul, peaaegu 2200€ eest.

Mikser. Natuke juhuslik ost. Vana käsimikser oli põhimõtteliselt läbi kulunud, nii mõtlesin, et potti ostes silma jäänud pisut tõsisem masin kuluks ära. Farwellist, selline KitshenAid mikser. Hiljem soetasin ka mõned lisad, nagu riivid ja püreestaja, sellega oli kaasas ka hakklihamasin. Kasutada on väga mõnus, kasvõi kahte tarvikut korraga:

DSC_0106

Nii teen ürdivõid :) Rahulolu seadmega kogu raha eest, ca 600€

Saumikser. Juba mõningane aeg olnud Braun, ostetud Expert Finescost , ca 50€DSC_0104

Püreesupp muidugi :)

Termokonteiner piimale Gastrost, just see, mis lingil avaneval pildidl. Väga hästi hoiab temperatuuri. Kraan on natuke liiga väike ja selle pesemine alaline murekoht, kas saab ikka piisavalt puhtaks. Hind oli vist 95€

Piimajahutaja. Asjaolude sunnil soetatud. DeLavalist, 400 liitrine, väikese varuga soetatud.

DSC_0093

See on ajutine asukoht, ei saanud ju rehe alla panna, kui seal ehitusele kohe ette jääb. Nii ootab ajutise varikatuse all õige ruumi valmimist. Töötab muidugi suurepäraselt. Peaaegu 3800€

Koorelahutaja on ikka see vana, vene oma. Töötab. Uut pole veel ära tellinud, muudkui viivitan.

Kindlasti on veel midagi, aga praegu rohkem mainimisväärset ei meenu. Asjade ühisnimetaja oli siis piim.

Nädalavahetuse müügikohad

Täna, 11. oktoober 2014 on Sepa mahetalu kaupa võimalik leida Raplast Kartulipäeva laadalt.

Veel oleme Viljandi OTT koosseisus Uku kaubanduskeskuses  OTT taluturul. Jäätist pole kumbaski kohas, küll aga sõira ja võid.

Degustaatoriks?

Soovitavalt Pärnust, miks mitte Koongast.

Kuna ma ei suuda oma loomingut ise objektiivselt hinnata, siis oleks vaja kedagi, kes viitsiks maitsta ja ausat arvamust avaldada.

Loodan leida vabatahtlikku.

Minu poolt oleks siis degusteeritav toodang, kogus üks pakend (jäätise puhul on see 500g), sellest jätkub maitsmiseks tervele perele. Vastu tahan ausat ja argumenteeritud hinnangut.

See siin on konkurss :) Osalemiseks saatke sõnum meilile, võib ka kommentaaridesse ja põhjendage vähemalt ühe (võib ka rohkema) lausega, miks just Teie sobite degusteerima.

Valga Mihklilaadal

Täna, 4. oktoobril 2014, on Sepa mahetalu kaup Valgas Mihklilaadal. Muu hulgas on kaasas tuttuus Pihlaka-Porgandi-Martsipani jäätis, Aroonia jäätis ka, aga see esimene on põnevam.

Mullikad müügis

Polnud just plaanis, aga asjaolud on selliseks kujunenud. Müüme viis seemendamata mullikat, kellest kaks on puhtatõulised ja kolm ristandid. Loomad on julged ja rahulikud, oskavad jahu süüa ja tunnistavad elektrikarjust.

Täpsemalt rubriigis: Loomade müük

mullikad müügis

Kanala, lõpuks!

Eraldi kanala vajadus oli ilmne juba eelmisel aastal. Siis sai ka plaan tehtud, kuhu selline asi üldse mahutada. Meil on küll suur rehielamu (elame jah loomadega ühes majas  :) ), aga kõik on juba kas täis või ära planeeritud. Välja arvatud teine korrus. Sinna see kanala siis pidigi tulema. Esimene asi oli trepp, tavalisest redelist ju kanasöögi ämbriga üles ei roni. Sellest sain isegi aru. Aga edasi ma enam aru ei saanud, mis moodi asi tehniliselt lahendada. Ei taha ju, et vahelagi paari aasta pärast mäda oleks. Ja mis moodi seinad ja lagi teha, soojustada? Kutsusin ühe kohaliku ettevõtja, kes vaatas ja siis pakkumise tegi. Sellist raha mul (õnneks) ei olnud. Nii jäi asi katki, vaid trepp õnnestus tuttavalt (kes ei soovi avalikustamist) tellida. Trepp sai nii hea, et minusugune vähenõudlik paneks selle kõhklematult ka eluruumi.

Kanalaga alustasime tõsisemalt sel aastal. Tänu Erikule, kes planeeris ja pakkus arusaadavad ja toimivad lahendused. Hea, et eelmisel aastal raha polnud, sest see põrand, mis siis pakuti, küll poleks sobinud. Aga nüüd järjest.

DSC_0036

Siin on juba põrand üle löödud “musta” lauaga, tehtud karkass seinale ja laele, ning uus vahesein. Pooleli on kivivilla ja seda katva niiskustõkke kile paigaldus.

DSC_0039

Selles faasis on olemasoleva lakaluugi kohale kokku pandud kaks kasutatud akent, nii saab ruumi pisut loomulikku valgust. Olemasolev väike aken jäi väljapoole, st. kõrgemale. Soojustus on pandud (va. lae peale) ja kaetud OSB plaadiga. Selles ehituse faasis oleksime kõik (mina ja pojad) olnud nõus ise ruumi sisse kolima, nii toa moodi paistis. Veel pilte:

DSC_0041

DSC_0042

Edasi tuli laudpõranda immutamine ja katmine plekiga.

DSC_0051

DSC_0050

Selle koha peal Erik lõpetas ja edasi tegi Artur üksi. Ausalt, kui Erik ei oleks nii palju aidanud, siis oleks see kanala vist alles järgmiseks jaanipäevaks valmis saanud!

Siin minu tungival nõudmisel ruumile lisatud eraldi toake, kas siis tibudele, vuttidele või kellele iganes, keda eraldada on vaja. Seda on võimalik vajadusel vahepeal desinfitseerida. Siin alles pooleli:

DSC_0061

See siin on kanade oma trepp. Hakkavad ainult siit kanalasse pääsema.

DSC_0101

DSC_0126

Esimesed umbes kolmkümmend lindu on kanalasse tassitud! Nende kolimine sai teoks õhtul, kõik on ükshaaval süles üles viidud ja hoiame neid seal mõned päevad täiesti kinni, et uue kohaga harjuksid.

DSC_0130

Esimesed munad uues kanalas.

DSC_0129

Pesakast on pikalt ja käib haagiga lahti. Aga esialgne variant polnud hea, sest andis võimaluse väärkasutuseks:

DSC_0137

Täiustatud variant on selline:

DSC_0156

Üles on ka riba lisatud, nii et magama sinna enam ei pääse.

DSC_0131

Söögiküna. Saab ämbriga kõrgemalt sisse kallata. Vajadusel pestav.

Meie kanade menüüs on mahejahu, mahekartul, mahepiimast kohupiim, mineraal “Kanamin” ja vahest ka see, mis oma toidulaualt üle jääb. Lisaks praen neile munavalged, mis jäätise tegemisest üle jäävad.

Soovitan uurida, mis moodi teie pere munadega varustav talunik oma linde söödab. Taludes kasutatakse ka lihtlabast GMO jõusööta ja see, kui väike see talu on, ei anna mingit garantiid. Samuti uurige, kui palju lindudel väljas jalutusruumi on. Väliaed võib olla ka täiesti paljaks söödud väike aedik.

Edasi meie kanalaga. Magamine:

DSC_0132

Siin servas sel momendil veel redelit polnud, oli ainult teises servas. Aga järgmisel pildil on juba redel ka:

DSC_0154

Nagu enne öeldud, hoiame neid mõne päeva kinni. Nüüd on uues kanalas juba peaaegu kõik kohal, täna hommikul oli väljas veel viis kana, kes ka tuleb kinni püüda ja üles viia. Edasi saavad nad oma vabaduse tagasi. Et kasvõi traktorirooli minna :)

DSC_0110

Ja loomulikult aia ääri pidi kõndida:

DSC_0091

Või appi tulla kartuleid võtma:

DSC_0114

Igatahes on minu enda jaoks selge (olles teadlik, mismoodi teised ja mujal oma kanu peavad ja olles ka teiste mune kasutanud), et Sepa mahetalu kanamunad on absoluutne kvaliteedi tipp!

Täna Tartus

Sepa mahetalu tooted on täna, 27.09.2014 Tartus Buduaari Gurmeeturul. Kaasas on jäätis, sõir, ürdivõi, toorjuust ürtidega ja natuke kodujuustu.

Jäätisest tuleb eraldi pikem postitus, aga hommikul kell viis pole ma seda võimaline paraku kirjutama. Praegu nii palju, et meie jäätis on satbilisaatorivaba.

Oktoobervestil

Et algusest alustada, siis kõigepealt kutsuti meid kanadega Keskkonnamessile Tartusse, see oli 2011 aastal. Kuna olen loomult uudishimulik, julge ja ahne, siis loomulikult olin nõus minema. Kuigi see tähendas kanade eksponeerimiseks spetsiaalsete aedade tellimist. Aiad on end nüüd ammu tasa teeninud ja meil näituste kogemus juba päris pikalt olemas.

Nii ei kõhelnud ka maatõugu lehmadega minna, kui eelmisel aastal esimest korda Maria talusse Oktoobervestile kutsuti. Kutsujaks Eesti Maakarja Kasvatajate Selts.

Sel aastal hakkas Maria talu peremees Enn juba aegsasti rääkima, et me ikka seekord ka lehmadega tuleks. Kui selle sooviga ka Selts ühines, siis oli minek otsustatud.

Kaasa võtsime loomulikult Trulla ja Lemmiku, kes juba kogemusega näitusel käijad. Alguses muide ei ole lehmad niii puhtad…

DSC_0387

Foto: Käde Kalamees

Selleks ajaks siin olid mõlemad juba kenasti pestud.

Lemmik, Trulla

Foto: Käde Kalamees

Need loomad on tõepoolest lihtsalt imearmsad. Selle pärast meeldivad ka lastele.

DSC_0119

Peale loomade esitlust, kus me oma kahe väikese lehmaga koos hobustega ringil kõndisime, suurenes järsult inimeste ostuhuvi. Põhjuseks väga hea reklaam, mida Käde mikrofoni vahendusel tegi. Tõepoolest ei pruukinud enne arusaadav olla, et me seal ka müüme, mitte niisama mõnusalt aega ei veeda. Ometi olen kindel, et ka siis, kui oleksime olnud kogu vajaliku atribuutikaga, oleks effekt ometi sama olnud. On vaja öelda ja meelde tuletada, et mahe on hea ja tervislik. Et ehtne talutoit on hea. No ja meil olid ju veel Trulla ja Lemmik, nii et igati personaalne side toote päritoluga.

DSC_0445

Siin oleme koos Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi esinaise Käde Kalamehega. Mina olen vasakpoolne ja koos Trullaga, Käde parempoolne, koos Lemmikuga.

DSC_0482

Trulla ja Lemmik käisid end jälle näitamas. Tõestuseks on tore pildigalerii Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi lehel.

Trolli püüdmine

Korra oli selline olukord, et olin üsna haavatud: ühel sõrmel Trolli hambajäljed (loomulikult Troll hammustab, kui ise nii loll olla, et talle sõrm suhu panna!) ja teisel käel küünistus – Piialt, ei mitte kass, vaid hoopis paabulind.

See esimesena märgitud elukas -Troll, on vasikas. Kuna ta muutus iga päevaga ülbemaks, võttis pähe, et võib juua täpselt nii palju piima, kui talle sisse mahub, sõltumata sellest, kellele see piim tegelikult mõeldud oli ja põhjustas sageli lihtsalt ämbri ümber ajamise, nii et keegi õieti ei saanud, otsustasime ta minema viia. Loomakese vanus võimaldas ka tema piimast ilma jätmist.

Niisiis Trolli püüdmine. Kõigepealt esimene katse, et äkki tuleb ise piimaämbri järel auto peale. Kahjuks ei olnud piima isu nii suur. Võttis kätte ja pööraas meile lausa selja:

DSC_0096

Nii me seda muidugi ei jätnud ja edasi tulid radikaalsed meetmed:

DSC_0098

DSC_0099

DSC_0100

Ja nii see sõit võiski alata. Naissoosse. Kahjuks tekitas ta sealgi esilagu probleeme, tuli muudkui aiast välja. Panime päeavaks päris köide. Nüüd on vist olukorraga leppinud.

Paar päeva hiljem kolisime limusiinid järgmisele karjamaale.

Loomade puhul ei kehti mingid eeldused. Mina nimelt eeldasin, et nad lähevad mööda teed ja keeravad rahulikult uuele karjamaale. Nemad jällegi arvasid, et on hea mõte kohe paremale keerata ja kindlasti tahetakse neid Pikaverre või Urale ajada.

Seda erimeelsust klaarisime vähemalt pool tundi. Jorma sõitis päris autoga loomadele ette ja suunas nad tagasi. Ja siis, kui nad juba olid õieti minemas, tuli üsna suurel kiirusel auto, vist oldi lennukile hilinemas. Igatahes ehmatas see loomad jälle valele poole.

Kunagi oli komme, et kari lasti tee peal läbi. See oli siis, kui maal veel palju loomi peeti ja oli tavaline, et kari läks üle maantee teisele karjamaale. Ei olnud siis ka mingit eriluba selleks, ega ülekäiguradasid või liiklusmärke. Inimesed lihtsalt ootasid, kuni loomad üle tee läksid. Äkki võiks nüüd ka… Eriti, kui arvestada, et lihaveised on oluliselt metsikumad, kui kunagi teedel kõndinud lüpsilehmad ja halvemal juhul võib kellegi “lennukile tõttamine” teistele väga palju lisatööd põhjustada.

Samas on hästi armas, et on ka inimesi, kes lausa abi pakuvad või appi tulevad. Aitähh neile.

Limusiinid on praegu lausa Koongas. Arvatavalt nädalaks kuni kaheks. Siis mõtleme, kust kaudu talvekorteri suunas minema hakata. Teel on veel mitu karjamaad tühjaks süüa. Lüpsilehmad elavad oluliselt “vaesemalt”.