Uus mullikas

Kelle nimi on Pamela, on suurt kasvu ja paljutõotav loom. Iseloom on pisut ergem, kui Sofial, aga taltsas koduloom on ta küll. Lasin kohe järgmisel päeval peale toomist koos teistega õue, ta ei tahtnud kellegagi jõudu katsuda (erinevalt Sofiast, kes pool päeva klaaris, mis positsioonil ta karjas on ja lõpuks ilmselt Molu käest tappa sai), vaid oli kõigiga sõbralik. Esimesel õhtul tuli lauta ka ilusti ja sai aru, kuhu kohale minema peab. Eile jäi ta aga viimaseks ja lauta tuleku asemel läks karjamaale tagasi. Üsna pime oli juba ja mina sumpasin tükk aega lumes, et teda lauta ajada. Lõpuks sain aru, et pole mõtet, tema oma nelja pika jalaga on iga kell kiirem, kui mina. Kutsusin siis Berry appi ja asi muutus paugupealt: Berry ajas Pamela üsna kiiresti õue lauda ette. Seal arvas Pamela, et tema küll koerale ei allu ja ähvardas Berry maha lüüa (sarvedega). Mulle ta õnneks ikka allus ja läks lauta ka, mõtlesin küll, kui kinni panin, et kas saan sarvega, aga inimest Pamela lüüa ei kavatsenud. Igatahes tõestas Berry, et on ikka asja eest tallu soetatud, ilma temata oleks mullikas välja jäänud.