Kaitstud: Reede jätkub

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Advertisements

Kevad 2018

Kõik, kes 20.01.2018 Maahommiku saadet vaatama juhtusid teavad juba ettevõtte omanikuvahetusest. Tegelikult pole see mitte hiljutine sündmus, vaid nüüd juba aasta kuulub OÜ Sepa mahetalu perepoeg Jormale. See ei tähenda, et mina oleks kuhugi kadunud, lihtsalt rollid on vahetunud. Kui ennem aitas Jorma mind, siis nüüd aitan mina Jormat.

Hetkel on talus tööl Maia, kes lüpsab ja talitab kanu, peremees Jorma, kes annab lüpsjale vabad päevad, söödab loomi ja tegeleb traktoritöödega, Jane, kes töötab meiereis ja käib ka müümas. Mina, see tähendab Nele olen ettevõtte prokurist, tegelen paberitega, nii palju kui…, vajadusel olen meiereis, vajadusel käin müümas.

Juba 2017 aastal algas talus loomade vahetus. Ostsime juurde maatõugu mullika Laura. Karjast välja minek on alati raske. Seni olin seda ebapopulaarset otsust edasi lükanud. Nüüd aga aitasid ka asjaolud otsusele kaasa ja nii ongi hetke seisuga neli kaua karjas olnud looma oma teekonna lõpetanud. Miks sellised asjad juhtuvad? Talu on eelkõige ikkagi tootmisettevõte ja kui loom enam ei tiinestu ja siis ka ei lüpsa, ei ole võimalik teda pidada. Nii juhtus meil Pamela ja ka kõige aluseks ja alguseks olnud Moluga. Suri Sofia ja hädatapetud sai Taiga. Ostsime eesti punast tõugu mullika Ellu. Nüüd on meil esindatud kolm enim levinud tõugu: eesti holstein, eesti punane ja maatõug. Ega see omaette eesmärk ei olnud, aga ometi on talu külastavatele huvilistele võimalik ka meie erinevaid tõuge tutvustada. Eesti punane Ellu sattus meile tänu sellele, et väga tore ja pühendunud loomapidaja Allan lõpetas piimakarja pidamise ja mul oli õnneks meeles tema veel müümata mullikad. Loodetavasti saame ära osta ka ülejäänud loomad. Meie piimavajadus on hetkel suurem, kui toodangut on ja suvele mõeldes on meil kohe kindlasti loomi juurde vaja.

Hetkel on meie tooted müügil ainult Tallinna kauplustes. Nendeks on Kaubamaja Toidumaailm, Köleri Deli pood, Nõmme turul peahoone piimapood ja Talu Viljade müügilett, Pärnamäe tee 4a  asuv kauplus, Mahemarket, Rohujuure pood, Haabersti ja Mustakivi Rimide Talu Toidab lett. Pärnus saab meie tooteid jätkuvalt ainult otse meie käest kas koju tellides neljapäevaks või Pärnumaa OTT müügipäevadel teisipäeviti Pärnu haigla juures ja Paikusel ning neljapäeviti Martensi väljakul (Pärnu Keskuse ees). Võimalik on tellida ka pakiautomaatide vahendusel mujale Eestisse. Kui ikka jätkub, mida saata.

Sel talvel ei ole olnud võimalik jätkata laagerdunud juustu edasiarendamist ehk õppimist. Piimapuudusel.

Küll on uuteks toodeteks riccotta kreem moosiga, mida saab ainult siis, kui grilljuustu teeme. Natuke parem on seis lisandunud pehme kohupiima ja selle edasiarenduse kohupiimakreemidega.

Küsitakse meie jäätist. Jäätistega on asi nii kaugel, et meil on olemas uued topsid, mis rõõmustavad naturaalse pakendi austajaid. Tegemist on papitopsidega. Maht jäi samaks, paneme sisse 300 g jäätist. Tops on pisut suurem, kui eelmine ja nüüd mahub ka hästi välja tulnud, see tähendab, mahuline ja õhuline jäätis paremini ära. Müügil veel ei ole, tegeleme etikettide ja sellega kaasnevaga.

Vormistamisel on talu munade pakendamise keskus. Teab mis suurt munade müüki hetkel küll näha ei ole. Kasutame jätkuvalt palju oma tootmises ja meil on oma püsitellijad.

Tegeleme suve planeerimisega, mis on üks tänamatu ettevõtmine, kuna raske on praegu hinnata, kui palju kaupa meil näiteks kahe kuu pärast müüa on ja veel keerulisem mõistatada, kas tuleb suvi või masendav hädaorg, nagu oli eelmisel aastal. Oleme siiski mõlema osas optimistlikud 🙂

Maahommik

Maal käib elu ja loodetavasti nii ka jääb. Külastame inimesi, kes on otsustanud kodu rajada linnakärast eemale. Millega nad tegelevad ja kuidas hakkama saavad? Režissöör Maarika Lauri, saatejuht Laura Kõrvits.

Allikas: Maahommik

Sepa mahetalu lõik on saate viimases osas, alates 32,22 minutist.

Novembrikuu

Lõputud vihmad, pori, mülkaks muutunud õu. Hingede aeg.

Aeg mõtlemiseks, kui ikka suudan selleks aega leida. Peale kahte järjest olnud reisi: kõigepealt Saksamaale mahekanakasvatust õppima ja siis päris puhkusereis Küprosele.

Saksamaa oli inspireeriv ja tekkis üsna kindel visioon, mis moodi oma kanakasvatusega edasi peaks minema. Nägime ohtralt mobiilseid kanalaid, nii väiksemaid treileri mõõdus, kui ka suuremaid, angaari tüüpi.

Siin üks treileri mõõdus mobiilne kanala:

 

 

IMG_1186[1]

Rattad all ja kui karjamaa paljas, siis teise kohta.

Suur angaari tüüpi oli suuskadel ja traktoriga teise kohta lohistatav:

IMG_1406[1]

Koosnes kahest angaarist, kus ühes sisustus ja teine puhtalt jalautusala.

Vaevalt Saksamaalt tagasi jõudnuna, ootas ees puhkusereis Küprosele.

Soojus, päike, puhas Vahemeri. Väga mõnus! Ohtralt külastasime ka kõikvõimalikke kindlusi ja muid vaatamisväärsusi.

IMG_1912[1]

Nüüd tagasi olles mõtlen elu üle järele. Üks eluperiood on läbi saanud ja alanud järgmine. Ma ei tea, mida see toob, aga tervitan muutusi rõõmsa uudishimuga.

Kokkulepetest

Minu jaoks on mingisse ühendusse kuulumine kokkulepe. Kokkulepe, et saame asjadest enam-vähem ühte moodi aru, tuleme kokku kas koosoleku vormis või muul põhjusel. Saame kasutada käsuahelat, mis on MTÜ puhul küll alati natuke küsitav.

Viimasel ajal on minu jaoks lausa kuhjunud erinevate kokkulepete koorem. On selline kokkulepe, mis kohustab periooditi lausa kaks korda kuus koosolekul käima, on üks teine kokkulepe, kus on samuti koosolekud juba igal kohtumisel, kõik justkui väga olulised. Ja siis on selline kokkulepe, kus kirjutatakse ette mis moodi tuleb oma territooriumi hooldada.

Vaatan kõiki neid kokkuleppeid ainult enda mätta otsast, ei püüa ega taha panna end teiste osaliste kingadesse.

Minu jaoks on pool päeva vältav koosolek tootmispäeva kotamine. Ei jõua midagi tehtud ei enne, ega pärast.

Kaugel müügipäevale järgnev koosolek tähendab seda, et koju jõudmine on alles päris õhtul. Ja ausalt, ma ei oleks ettegi kujutanud, et on olemas nii palju intriige.

See viimane kokkulepe on nüüd kohustanud mind ära riisuma oma maaga piirneva peatänava ääred. No tore ju, linnas ka majaomanikud peavad oma tänava ääri hooldama. Ainuke probleem on selles, et reeglina on see hooldatav ala meetrites. Meil tuleks juhtumisi üle kilomeetri aia ääri riisuda.

20. märtsil oli mul plaaniline randmekanali operatsiooni aeg. Jätsin selle ära, sest sain aru, et mul ei ole võimalik seda aega kaotada ja keegi ei saa praegu sellisel määral minu tööd üle võtta. Läbi nende käte käib nelja inimese sissetulek. Kui meiereist natukene aega on, siis tuleb tegeleda kõikvõimaliku paberitööga, mis alalõpmata on ebapiisavalt tehtud. Raamatupidamine, laoarvestus, kõikvõimalikud aruanded, taotlused, planeerimine õigupoolest lõputu loetelu.

Minu isiklik prioriteet on ettevõtte arendamine. Selleks on vaja täie energiaga tegeleda kõige eelloetletuga. Meierei töötab seitse päeva nädalas, mul ei ole puhkepäevi ja see on minu enda valik.

Küll ei ole minu teadlik valik olnud see, et keegi saab mulle veel ette kirjutada, mida tegema pean.

Ilmselt on selle koha peal juba nii mõnigi arvanud, et ega ma siis üksi kõike ei pea tegema. Loomulikult, aga eks kõigil meie meeskonnast on omad kohustused ja ei ole siin ülearu vaba aega kellelgi.

Järgmine tore mõte on muidugi see, et siis võib ju kedagi palgata. Oleme sellele isegi mõelnud ja kavatseme seda teha ka.

Seni, aga kavatsen taganeda kõigist nendest kokkulepetest, kuni olen uuesti võimeline mingeid siduvaid kokkuleppeid sõlmima.

Tunnustus, lõpuks!

Pika ja vaevarohke töö tulemusena on Sepa mahetalu meierei saanud piimakäitlemisettevõtte tunnusnumbri, selleks on T104. See tähendab, et meil on õigus müüa oma tooteid nii poodidele, kui restoranidele, kui  igale poole, kuhu võimalik.

Selleni jõudmiseks tuli lisaks ammu olemas olevale meierei ruumile ehitada juurde puhas vahekoridor. Lisaks koostada kehvema diplomitöö mahus pabereid. Kõik see on meie aja ja raha ressurssi (õigupoolest selle puudumist) arvestades olnud vägagi närvesööv. No kes tegeleb ehitusega, kui puuduvad vahendid? Vastus on, et eks ikka see, kes selleks on sunnitud. Tulemus on muidugi hea ja oleme ka ise rahul, et tingimused paranesid.

Nüüd on siis vaja teha kaua oodatud arenguhüpe ja leida ostjaid ja koostööpartnereid oma toodetele.

Leiame, et meie grilljuust sobib restorani, meie kordi tunnustatud sõir samuti. Loodame kaupluste huvi meie 40% hapukoorele, kodujuustule ja teistelegi toodetele, mis kannavad ka mahemärki.

Pildil see vaheruum, mis oli vajalik tunnustuse saamiseks.

IMG_0560[1]

Munade hind tõuseb

Alates tänasest, 20.03.2017 maksab karp mune (10tk) 2,50€. Hind kehtib ühtmoodi nii kaubaringi klientidele Pärnus, erinevates OTTides, kui ka kodust ostmisel. Erandeid pole.

Hinnatõusu tingis täna hommikune uudis kanade (ja muude lindude) pidamise piirangu kehtestamise kohta. Nimelt juba alates 1. aprillist 2+17 võib linde pidada vaid siseruumides või võrkaiaga piiratud ja võrguga kaetud välialal.

Meie kanad on teatavasti nautinud täielikku vabadust ja meil puudub võrkaed. Ainult sisetingimustes ei ole võimalik kana aastaringselt pidada. No peetakse muidugi aga see on lindude suhtes väga ülekohtune ja ka munade kvaliteet pehmelt öeldes ei ole rahuldav.

Niisiis on meil vaja kiiresti piisava suurusega väliaeda. Kusjuures 10 päeva ette teatamist on ka täiesti ebapiisav!

Aia rajamine on väga kulukas ettevõtmine ja sellest ka hinnatõus.

Kõik kliendid, kes selle uudise valguses soovivad meie munade tellimisest loobuda, palun andke märku.

110827aa268