Vargus

Ura maastikukaitsealalt, kus taastamistöö pooleli varastati öösel vastu laupäeva ära meie trimmer. Ei soovi küll inimestele halba, aga seekord soovin küll, et see tegu vargale õnnetust tooks! Meile tõi see päris suure rahamure.

Advertisements

Poiss sai tööle

Naabrimees Ants tundis huvi, ega meil pulli müüa pole. Kuna meil mõni noormees ikka on, siis muidugi ütlesin, et on ikka. Peale tutvumiskäiku sai kaubad tehtud noorele limusiini pullile, Lontu eelmise aasta vasikale. Targo ja Reet olid lahkelt nõus kogumisaedasid laenama. Poisi aeda saamisega polnud mingit probleemi.

Pildil Ants ja Vahur pullile päitseid panemas. Poiss oli väga rahulik, ju tundis ära, et halba ei soovita. Ants on loomadega väga kogenud ka. Nii nad siis läbi küla uue kodu ja ees ootava paaritustöö poole jalutasid.

Mihkli laat

Laupäeval toimus järjekordne Mihkli laat ja kuna minu jaoks on see sisuliselt koduõues (7km), siis loomulikult olin seal ka müümas. Eriti palju ette ei valmistanud, sõira, toorjuustu, kodujuustu, jogurtit, jäätist ja võid oli kaasas. Või sai kohe otsa, oli ka väga vähe kaasas. Järgmisena lõppes jäätis. Piparmündi-šokolaadi jäätis on minu isiklik lemmik. Proovisin seekord teha ka halvaa-pähkli jäätist, oli väga hea, kuid minu jaoks liiga magus. Täna mõõtsin, mis temperatuurini ma jäätisemassi kuumutan, sain 80 kraadi. Siiani tunde järgi teinud ja arvasin, et umbes sinnakanti asi jääb. Kasutan munakollaseid, sellest ka huvi temperatuuri vastu. Tooreks ei jää kindlasti miski. Sõira proovisin teha ka tüümianiga, oli hea, aga teised on vist paremad. Siiralt kurvastasin, et ei ostetud ära vaarika-mustika jogurtit. Samavõrra olin selle üle täna rõõmus, sest oli mida kapist võtta. Väga hea, ilmselt üks mu parimatest jogurtitest.

Kasutasime jällegi Pärnu Lahe Partnerluskogu telki ja külalislahkust. Pildil Riina, mina ja Evelin. Riinal olid kaasas taimeteed, Evelinil leib, juuretis ja kirsimoos.

Kiviaiad

Meie piirkonna eripära on kiviaiad. Ura maastikukaitsealal leidub neid sama palju, kui Pikaveres. Enamus on laiali vajunud, tundub, et ka masinatega on neist kunagi palju lihtsalt läbi sõidetud. Nägin Ural asuvat Kurni talukohta esimest korda umbes 15 aastat tagasi, siis olid sealsed kiviaiad veel üsna heas korras ja paistsid ilusasti põldude vahelt välja. Paar aastat tagasi uuesti sinna minnes ehmatasin ära, nii palju oli võsa kasvanud, et aiad olid kadunud, põllud ka pooleldi võsastunud. Nüüd oleme seda ala taastanud, pooled kiviaiad on üles laotud ja ka põllud ühest küljest võsast välja raiutud. Tegemist on maastikukaitsealaga, see tähendab, et kõik tegevused on kooskõlastatud ja heaks kiidetud. Kiviaedade ladumisega tegeleb Kalle, kes teeb tööd väga korralikult.

Mul on väga hea meel, et Kalle meid aitab. Nii korralikke aedu pole meil seni keegi ladunud.

Heinategu

Sel aastal ilmad meid just väga ei hellita. Usinamatel on hein juba tehtud, aga meie traktor ütles kõige paremal heinaajal üles ja nüüd tuleb äikesevihmade vahel sobivaid hetki leida. Jorma saab traktoris loksuda palju ja koju lõunalegi ei lasta.

Naissoo põllul on sel aastal suur saak, uuendatud põld, valdav lutsern.

Selline see lõunapaus siis on.

Laadata nädalavahetus

Seekord ei käinud kusagil müümas. Kaubast aitasid kodus lahti saada Eesti Vabaõhumuuseumi toredad juhendajad, kes Narva Kolledži tudengitele Eestimaad tutvustasid. Minu kaasabil ka talutoitu. Nad peatusid Ülli majas ja tutvusid Pikavere külaga, palvemajaga. Kolm tüdrukut käisid ja proovisid mul lehma lüpsta, kaks tublit noormeest käisid trimmerdamas. Loodan, et meeldis, mina olen küll väga rahul, tublid noored.
Minu poole pöördus ka noorteprojekt “Püüa võimalust”, kes palus annetada toidukaupa. Pakkusin neile jogurtit ja peale mõningasi sekeldusi tulid nad sellele ka järgi. Loodan, et maitseb. No ja polnudki vaja laadale minna. Järgmisel nädalavahetusel on Pärnumaa suurim laat: Mihkli laat, sinna plaanin küll minna.

Veelkord Hansapäevadest

Põhiliselt võtan teema uuesti üles, et meie edevaid kostüüme eksponeerida ja seltskonda kiita. Pühapäeval õnnestus endal ka terve päev kohal olla. Leidsime, et telgist seest on meid raskem märgata ja kolisime välja. Maarika oli ka tulnud, kaasas koduleib ja sõir. Mahutasime end kenasti ühe laua taha ära: Tiiu räimerulide ja hapukurgiga, mina ja Maarika sõiraga, mul oli toorjuustu ja jogurtit ka.

Pildil vasakult paremale seisab Maarika, siis Riina ja mina. Maarika on talunaine, Riina aadlidaam ja mina kaupmeheproua.

Riina müüb seda, mida tal müüa on, nimelt käsitööoskust. Tema tegi minu kostüümi ja sai kaubale Tiiuga, et talle Mihkli laadaks õmmelda.

Tiiu on kõige parempoolne. Tal olid väga head räimerullid. Ostsin, aga aeglase reaktsiooni tõttu seekord proovida ei saanudki, sest poisid sõid kõik kiiresti ära. Veel oli laual ühe Tahkuranna mesiniku mesi ja meie taustaks Renate ilusad vaibad. Kokkuvõttes võib öelda, et lisaks kauplemisele oli meil muidu ka tore. Suur tänu Railile, kes Romantilise Rannatee telgi sinna korraldas ja meid oma hõlma alla võttis.

Looduse Omnibuss

Looduse Omnibuss külastas 02.07.11 Koonga vallas Kurese ja Pikavere küla. Pikaveres oli kavas vennastekoguduse palvemajaga tutvumine ja Sepa mahetalu toodete degusteerimine ning tutvumine taluga. Kurese küla ja Sepa talu osalevad mõlemad Demo Farmi projektis, ning projekti turismiekspert Kaja Kübar seda reisi ka korraldas. Pikaveres käis 44 inimest. Sepa mahetalu toodangust oli võimalik proovide sõira ürtidega, sõira köömnetega, toorjuustu tilliga, toorjuustu murulauguga, maasika jogurtit, mustsõstra jogurtit, kodujuustu hapukoore ja tilliga, talupiima ja oma marjadest tehtud mahlast morssi. Kahju, et suurt midagi kaasa müüa polnud, samal ajal olid ju ka Hansapäevad.

Foto autor on Kaja Kübar. Minu kostüümi õmbles Hansapäevadeks Riina Kappak. Ta teeb teile ka, kui tahate!

Foto autor on Kaja Kübar.
Degusteerimine toimus küla platsil. Sellele järgnes tutvumisringkäik talus.

Ka selle foto autor on Kaja Kübar.

Pikast Kuresel marssimisest väsinutel oli võimalus end lihtsalt hästi tunda ja kasvõi murul pikutada. Kõik kohalkäinud on Sepa mahetalus alati teretulnud!