Meedia ja reklaam

Täna toimus Tartus projekti DemoFarm pidulik lõpetamine. Tulemusena on talul põhjalik agenda, tuleb suur infotahvel, on olemas filmiklipp youtubes, link siin: Sepa mahetalu filmiklipp

Projekti kohta tuleb veel artikkel maalehes, õnnestus ka intervjueeritud saada 🙂 Täna õhtul oli repartaaž TV2-s, ilmselt tänu sellele, et projekti lõpuüritusel esinesin ja Janne kena soengu tegi 🙂 valiti sinna ka rääkima. Olen staar. ( :)))) )
Pärnu Postimehes tuleb nagunii ka artikkel ohtra pildimaterjaliga, aga see pole projektiga seotud.
Homme sõidan hommikul Saksamaale, tagasi reede hilisõhtul. Teadmiseks klientidele: piima ja võimaluse korral mune saab mõlemal kaubapäeval. Teisipäeval on ka kodujuustu ja sõira võimalik tellida. Steineri aias taluturul olen 8. oktoobril sellegi poolest müümas, tõenäoliselt küll vähema kaubaga, kui tavaliselt. Normaalne elu alates 10. oktoobrist ( üheksandal toibun…) ja siis valmis täie hooga tegutsema.

Amanda

Amanda on meie mullikas. Ta on kasvanud limusiinide hulgas, kuigi ise on üsna ilmselt tavaline holstein-friis. Kuna piima ja piimatoodetega läheb hästi, otsustasime ta lüpsilehmade hulka saada. Probleem on muidugi see, et ta on üsna metsik. Algul ei lasknud ligigi. Õnneks on ta maias ja uudishimulik, nii et leiva, jahu ja hea sõnaga oleme ta nüüd laudas käima õpetanud. Täna sai talle selgeks käsklus “asemele”. Mulle endale tundub, et mullika õpetamine edeneb rutem, kui karjakoer Berry õpetamine. Ei tea, kas on asi motivatsioonis? Amanda on muidu arukas loom, nii et šansid on head. Peaasi, et ta sel ajal ei poegiks, kui ma ise Saksamaal olen.

Ikka veel kontrollid

Nüüd tuleb mahekontroll, neljapäeval. Täna käisid Koonga algklasside lapsed, said jäätist osta ja lehma paitada. Samuti teada, mis see mahetalu üldse on.

Nii korralikus reas kuulasid lapsed juttu mahetalust.

Lehma paitada tahtsid vist küll kõik lapsed ja ennem ära ei mindud, kui see tehtud.

Homme tuleb Pärnu Postimehe ajakirjanik ja nagu öeldud ülehomme jälle kontroll. Reedel sõidame Jormaga Tartusse ja laupäeval mina Saksamaale. Millal tööd tehakse?

Ikka kontrollid

Täna käis Keskkonnaameti kontroll Ura maastikukaitsealal tehtud tööd üle mõõtmas. Karjaaiaga oli kõik korras, aga taastamine jääb taotletust väiksemaks. Mis seal ikka, tuleb hakkama saada. Saime ka väga head nõu, kuidas edasi jätkata. Ülejäänud osa päevast tegime veelkord õunamahla, rohkem ei tee ka. Oma põhitöö, piimatoodeteni jõuan jälle alles hilisõhtul, sellest ka hilinemine päeva pakkumise uuendamises. Ja veel: täna leidis meie kutsikas rehe alt tundmatu looma. Oli teine õige rääbaks ja ei saanud õieti aru, kas on rebane või kährik. Naabrinaine just hommikul käis ja rääkis, et oli õhtul haige kähriku oma õues maha löönud ja vet. arsti välja kutsunud. Helistasin siis ka, kuna meie leid oli rehe all kappi pugenud ja Jorma pani lihtsa ukse kinni. Me ei olnud kumbki vaimustatud tema tapmisest. Kahjuks ei tahtnud vet. meid probleemist päästa, käskis looma kaikaga ise maha lüüa. Helistasin siis jahipiirkonna ülemale ja ta lubas kohe tagasi helistada, et kelle ta saadab. Asjalik mees. Tuligi Mati ja lahendas meie probleemi ära. Oli haige rebasepoeg, õnneks mitte marutaudis. Samas, tänu vaktsineerimistele on rebaseid ja kährikuid tohutult palju ja siis levivad nende hulgas ka kergemini teised haigused.

Homme tulevad Sepa mahetalu ja Pikavere küla külastama Koonga koolilapsed, kaubaringile tuleb Jorma. Ja reedene ring on üldse väga varasel ajal, sest sõidame Tartusse Demo Farmi projekti lõpetamisele. Projekti raames pannakse talule veel infotahvel, sain täna selle faili, ilus.

Õunapäev

Tänane uskumatult ilus ilm möödus meil õunte tähe all. Korjasime nii mahlaks, säilituseks, kui ökopoele müügiks. Kõige ilusamad on sel aastal minu arvates Antoonovkad, suured ja hapukasmagusad. Heas mõttes üllatas noor puu Kulikovskoje, esimesed õunad eelmisel aastal mulle väga ei maitsenud, aga nüüd tundusid väga mõnusad. Juba otsas ka. Tartu roosi otsast oli väga raske kätte saada, vana puu on alt üsna lage ja latva ei pääse. Jorma korjas ära ka talveõunad, meil praegu Talvenauding ja Krameri tuviõun. Mulle meeldib Kramer. Mahla tegime ka päeva lõpus 30 liitrit, homme jätkame, kui võimalik on. Homme tuleb Keskkonnaameti kontroll ja Ural vaja pinnad ära mõõta. Samuti vaadata, et asi hulluks ei lähe, kõik abilised on korraga tööl ja üksteist nad just väga ei armasta…

Nutitelefon

See vidin võimaldab meile lugeda sama operatiivselt, kui SMS-e, sisuliselt reaalajas. Annab ka kenasti märku meili saabumisest. Teadmiseks klientidele: olen teiega!
Uudis: Sepa mahetalu munad nüüd müügil ka ökopoes Mahe Mark Kuninga 18 Pärnus. Tellitud on ka õunu.
Laupäeval jälle Taluturul Steineri aias müümas. Loodan ööd ratsionaalselt kasutada, eelnevad päevad on ju kontrollide tähe all läinud.

Piimajahutaja

Piima kvaliteet peaks nüüd paranema, ostsime Agult tema kasutuseta piimajahutaja. Esimesel õhtul jahutas igatahes umbes poole tunniga piima 2,5 kraadini. Vaatame, kas hommikul ka tööle hakkab. Ostjatele tähendab see pikemat säilivust. Mulle see seade igatahes meeldib ja vahva on see, et see tehti siis, kui mina olin 6 aastane. Tõeline taaskasutuse näide, ühelt tootjalt teisele ja ikka kellelegi vajalik.

Agu ja Jorma jahutaja juures. Ära sai tuua traktoriga, sellel asjandusel on kohad kahveltõstuki jaoks küljes, nii et väga lihtne transportida.

PRIA kontroll

Täna käis Sepa mahetalus PRIA kontroll. Üle vaadati kõik põllud ja kontrolliti kolme aasta põlluraamatuid. Puudusi ei esinenud. Selle nimel kulus paar päeva ja pool ööd, et taastada vastustundetu ITi mehe poolt kustutatud põlluraamatud. Siis, kui see asi juhtus kavatsesin arvutifirma kohtusse kaevata, aga kuna seal on omanik tollase töökaaslase vend, jäi asi tegemata. Mulle kontrollid meeldivad, sunnivad end käsile võtma, on alati lahked ja sõbralikud. Täna sain paaris asjas targemaks ka. Tore oli.

Limusiinid tegutsevad

Käisin neid täna Ural vaatamas ja mulle nad vähemalt millegi üle ei kurtnud. Olid parasjagu keset metsa ja tegelesid sellega, millega vaja, sõid võsa. Panen nüüd tõestuseks mõned pildid ka: Palusin Epul näidata, kuidas ta täpselt võsa sööb ja voila:
Selgituseks võhikutele: neile loomadele meeldibki vahelduse mõttes oksi ja lehti süüa. Ilmselt saavad sealt midagi neile vajalikku. Ural on metsa all piisavalt ka lagedamaid kohti, kus rohtu kasvab, nii et neil on valikuvõimalus.

Minu tuleku auks kobisid elukad päris metsst välja tee peale. Jorma viis neile veevanni ka järgi, nüüd on lisatööks vee vedamine.

Aga meie lüpsilehmad on asjade säärasest käigust vist solvunud, teavad, et limusiinid läksid metsa karjamaale, nemad pidid koju jääma ja paremad palad on ammu karjamaalt ära söödud. Trulla avaldas õhtul oma pahameelt valest uksest väljudes, et eesõues pehmet rohtu süüa. Ilmekamalt on raske selgeks teha, et karjamaa ei rahulda enam. Igatahes otsustasin arvutis rahuneda, enne kui jälle toidu (või ja kodujuust) tegemise juurde siirdun. Nad ikka vihastasid mind täna õhtul parasjagu. Tuleb neile ka uus karjamaa anda.