Väike vedamine

Täna tabas mind suht kummaline terviserike. Ilmselt pole see midagi hullu, aga päeva keeras tuksi. Käisin veel PLP koosolekult läbi, maksin võla Andresele ja veendusin, et kvoorum on ka ilma minuta koos. Edasi olen terve päeva maganud. Aga mis vedamine siia puutub? No Artur on kodus, kui lõpuks tõusin oli makaronid valmis ja suutsin Arturi veenda enda asemel lüpsma minema. Tõeline vedamine, et see just nüüd mind tabas. Loodan, et hommikuks on kõik korras, sest siis on vaja küll tõsiselt tööle hakata. Laupäeval on plaanis Paide Jõulukroonile müüma minna. Kaupa küll väga palju ei saa, aga vaatasin, et tasub minna. Seal kohamaks ei ole kõrge. Transpordikulu muidugi on ja ausalt öelda ajab see mind viimasel ajal närvi, kui kalliks sõitmine läinud on. Katsun homme selle hinnatõusu postituse ka lõpuks ära teha, enamus kliente on juba informeeritud.

Advertisements

Jätkuvad õue korrastustööd

Suure kopaga alustatud kaevetööd jäid poolikuks ja kruusakoorem ootas laiali ajamist. Pöördusin OÜ Kodutalu omaniku Antsu poole. Ants vaatas asja üle ja arvas, et kraavi võiks drenaažitoru panna. Mugavam on see kindlasti.

Kodutalu ehitab palkmaju ja muud palkidest, remondib, renoveerib ja nagu ma nüüd teada sain teeb kõik vajalikud tööd kanalisatsionnitrassist elektrini.

Siin juhendab Ants Tiitu kaevetööl:

Kopp on tibatilluke, aga kaevab küll. Siin Tiit miskit sättimas:

Messimuljed

Kanad elasid sellises uhkes aias:

Tellisime Andreselt suure aia, et kanadel ikka piisavalt ruumi oleks. Kohapeal jäi üks moodul kasutamata, muidu oleks meie kanaaed lambad ära varjanud. Kanad tundsid end üsna hästi ja natuke munesid ka.

Kuuldavasti läks osa mune kohalikku toitlustuskohta, et teha kooke mingitele VIPidele.

Müügikoht nägi välja selline:

Vabamaid hetki, et kliendid pildistamist ei seganud, jätkus kuuldavasti ohtralt. Vaatamata sellele jäi kaupa järgi väga vähe.

Saime messi ajal kätte ka viimase DemoFarmi projekti toote: 10 Eesti ja 10 Läti talu tutvustusega raamatukese. Esikaanel meie kanapere, väga ilusa kujundusega. Tunnistan, et jõudsin kujundajaga juba ühendust võtta, ehk jõuame seekord logoni.

Pidin ise pühapäeval Kihnu minema jäätise töötuba tegema, aga selle plaani segas torm ära. Huvitav, et kohalik traadita telegraaf juba teadis, et olen Kihnus. Leppisime kokku, et teeme suvel uue katse, tormi on vähem ja jäätise jaoks sobivam ilm. Kuigi, peab ütlema et Tartus oli jäätis üle ootuste populaarne.

Kanad messil kohal

Täitsa naljakas on üksi kodus olla, no koer muidugi on, aga ta ei räägi ju (ega õienda vastu). Jorma ja Sigrid startisid peale põhjalikku pakkimist Tartu poole ja on nüüd koos kanadega kenasti kohal. Andrese tehtud uhke eksponeerimisaed on üles pandud ja minult on korraldus pilte teha.
Ilmselt tuleb mingil ajal ka üks postitus teemal “ood Fordile”, sest juba lausa sügelen kirjutama. Esialgu hoian end veel tagasi. Loodan, et ma homme Jorma autoga sõidetud saan.

Jätkuvalt võimalus messi kutseid saada, selleks tuleb helistada telefonil nr. 5677028 ja Jorma toob teile kutse värava taha ära. Piletid on üsna kallid, nii et tasub küsida küll. Osalejate nimekiri on viimaste päevade jooksul pikemaks läinud, algul oli üsna hõre, aga nüüd hakkab nagu looma.

Messile

Elukvaliteet 2011 Tartus kestab reedest pühapäevani. Messile lähevad talu esindama Jorma ja Sigrid, nad sõidavad ära juba neljapäeval. Mina jään koju ja teen reedese kaubaringi, sõidan Jorma autoga. Messi tarbeks on kauba valik nii hea, kui piimavaesel ajal võimalik. Panen Päeva pakkumisse üles. Kes tahab reedeks tellida, siis palun seekord hiljemalt neljapäeva hommikul, siis jätan teie jaoks koju. Kõik, mida tellitud pole, läheb Tartusse, neljapäeva õhtul saab veel ainult piima ja mune.

Päevavalge muljed

Käisime Berryga Tõnu teed vaatamas. Tee servas oli enne rohuriba, nüüd on see ära kooritud ja tee laiemaks tehtud.
Berry ei pidanud paljuks uut teed lausa nuusutada

Naabrimehe rekka mahub nüüd pisut paremini parkima, või teised temast mööda. Jalutuskäigul pildistasin lõpuks ka meie infotahvlit

Tellisime oma raha eest veel ühe, ainult peaaegu poole suurema ja riputatava, sellega saab oma müügikohta dekoreerida.

Sel suvel on meie kiviaedadelt üsna palju kive maha kukkunud. Siin demonstreerib Berry, miks see nii on:

Vaatamata külmakraadidele jalutavad kanad jätkuvalt väljas. Siis, kui mina hommikul lauta jõuan, on enamus juba jalutama läinud.

Lauda esine näeb peale koorimist ja enne täitmist välja selline:

Ja meie lüpsilehmade vasikad on nüüd kraavi taga

Lootus

Vahest on vaja väikest õnnestumist või juhuste kokkulangemist, et tekiks lootus. Täna oli natuke mõlemat. Kõigepealt ei laekunud raha, mis takistas linna pumba, generaatori ja muu talveks vajaliku järele sõitmast. Kodus olles saime näha, et Tõnu on küla tee laiemaks tegemiseks ValiceCari tehnika tellinud. Olime just hommikul Jormaga arutanud, et laut tuleb korda teha ja lauda esine ka. Helistasin siis Vallole ja küsisin, kas on võimalik koppa mulle ka saata, kui see juba üksiti siin on. ValiceCar on üks Koonga valla edukamaid ettevõtteid, tegeleb kallurvedude ja muu taolisega. Vallo oli vastutulelik ja saatiski kopamehe siia vaatama. Kahjuks läks tee tegemisega hirmus pikalt, nii et meie õue saabus tehnika alles päris hilja õhtul. Sellele vaatamata sai hulga tööd tehtud. Lauda otsast ja eest pinnas kooritud.

Kooritud pinnas põllule ära veetud

Seda meie oma traktoriga. Ime, et see põllule kinni ei jäänud, ilma esisillata küntud maal, raske koormaga.

Kõige olulisem on see, mis kopamees Andro omal algatusel tegi: kraav.

 Mina olen end vaat, et haigeks mõelnud, kuidas lauda eest vett eemale juhtida, aga tema kogenud silm nägi reljeefis võimalust kraaviga asi lahendada. See ongi asi, mis tänase päeva lõpuks lootuse andis. Lootuse, et me ikka saame hakkama ja siin siiski on võimalik loomi pidada. Nüüd jääb veel kruusakoorem ära oodata ja laiali saada, tänase ülihilise aja tõttu jäi töö pooleli. Suur kopp muidugi tagasi ei tule, aga põhilise tegi ta ära. Ja lauda korda saamiseks on ka mõte, kelle poole küsimusega pöörduda.

Homme lähen muu hulgas Tõnu uut teed vaatama. Tõnu tegemistest on külarahvale väga palju tulu tõusnud, alates uuest alajaamast kuni nüüd parema teeni. Kahju, et ta allkülas ei ela 🙂

Aga, kui…

…talve ei tulekski? Siis jõuaksin ma tõepoolest lõpuks kõik asjad tehtud. Praegu olen sellele juba üsna lähedal. Otsene ülemus küsis kaks nädalat peale mu töölt ära tulekut osavõtlikult, et kas ma olen oma töödega järje peale jõudnud. Sellest on nüüd möödas viis kuud ja võin vastata, et peaaegu. Loomulikult ei ole selles, et varem ei jõudnud süüdi üksnes minu 16 tunnised tööpäevad vaid võrdselt ka minu viis umbes nädalast reisi. No nii korra kuus… See selleks. Järgmisel aastal reisin pisut vähem ja olen nüüd kodune. Enam-vähem tehtud lillepeenrad sisendavad optimismi. Jumaldan seda pikka sügist: kõik meie kanad patseerivad väljas ja munevad nagu hullud, lehmadel on ideaalne temperatuur, õu ei ole enam porine. Nii võiks jäädagi.

Kanamunade kaal

Meie noored kanad on hooga munema hakanud ja nüüd on peaaegu pooled munad suht väikesed. Seni kasutasin need enda tarbeks, aga nüüd tuleb väikseid nii palju, et jääb üle. Samas on huvi mahemunade vastu suur. Otsustasin siis, et jagan munad kaalu järgi. Ametliku klassifikaatori järgi on 4 kategooriat: S, M, L ja XL. Nii palju eri sorte ja hindu ma küll tekitada ei taha. Mul on koos S ja M ning L ja XL. Hästi natuke alandasin L-i alumist piiri, seal on kõik munad, mis kaaluvad üle 60 g. 60 g ja alla selle on väikeste kategoorias. Hinnad on nii, et suurtel 1,50 ja väikestel 1,20€. Esialgu jagan nii, et kes esimesena tellib, saab suuri ja kui suured otsas, siis tulevad väikesed. Kes kindlasti väikesi ei taha või vastupidi, just tahab võiks märku anda. Muidu eeldan, et a) süsteem sobib või b) postitust pole loetud.

Piima juurde saamiseks alustasin kohe teisipäeval lehmade motivatsiooniprogrammi. Ohtrale kiitusele lisasin lisakühvlitäied jahu. Algul kõigile võrdselt ühe kühvlitäie juurde, aga kui ma vaatasin, kui vähe Leedi lüpsab, jõudsin järeldusele, et ta pole välja teeninud. Panustasin Molule, tema sai kaks kühvlitäit jahu juurde, Trulla ühe ja Leedi norm jäi samaks. Programm on andnud tulemusi, piima on rohkem.

Kanad katusel

Ega nad sinna nalja pärast ei läinud.  Naabri koer Muska on suure jahikire ja vähese aruga taksi ja ei tea kelle ristand. Muska peremees on rahulik inimene, ei lase end eriti häirida sellest, et ma olen kolm korda helistanud, kaks korda rääkimas käinud ja kokku kahel korral ta peale peaaegu (võib-olla ka päriselt) karjunud. Ikka selle pärast, et Muska käib meie õues kanu rappimas. Õnneks pole veel kedagi päris maha murdnud. No ja täna käis jälle. Nooremad ja sportlikumad kanad päästsid ennast katusele lennates.

Mina polnud sellist vaatepilti ennem näinud. Kunagi, kui meil muskuspardid olid,  siis need lendasid küll päris üles katusehrjale ja vaatasid sealt siis tähtsalt alla, aga kanad ja veel nii palju korraga… Ikkagi linnud. Tund aega hiljem oli osa veel alles.

Praegu on kõik õnnelikult maas.
Meie Berry on võtnud uue kombe, käib nüüd tooli peal istumas. Köögi diivan on niigi sisuliselt tema oma, aga sellest ei piisanud.

Eilse koera jaoks kehva päeva: pidi toas ootama ja keegi ei tegelenud, kompenseerib tänane: sai juba vasikaid ajada ja läheb kooli.