Leivategu (piltidega täiendatud)

Lõpuks jõudsin selleni, et leiva tegemise kirjeldus üles tähendada ja teiega jagada.

Kõigepealt tänan Maivet, kes paar aastat tagasi mind leiba tegema õpetas. Maive teeb küll pisut teisiti, tal on puuviljaleib, aga põhiline on temalt õpitud. Kogemused muidugi ka, aga need saab nagunii igaüks ise.
Kõigepealt on vaja juuretist. Saab ka ise teha, aga see tähendab pikemat jantimist ja mitut ebaõnnestumist, nii et targem on hankida valmis juuretis.

Juuretis säilib muide väga kaua, mul pea paar kuud. Kui on kauemaks seisma jäänud, tekib peale vedelik, see tuleb lihtsalt ära valada. See, kas töötab, selgub siis, kui vee ja jahuga segada. Aga nüüd järjekorras:
1. Võta 1,2-1,4 liitrit sooja vett, umbes 40 kraadi. Tegelikult pole seda temperatuuri mõõtnud, soojem, kui kehatemperatuur, aga mitte tuline. Vala vesi potti või kaussi.
2. Sega vette juuretis

3. Lisa rukkijahu, nii palju, et tekiks umbes hapukoore konsistensiga tainas. Õhumullid annavad tunnistust elujõulisest juuretisest, aga kui neid kohe ei teki, lase ikkagi tainal seista.

Mina võtan kohe ka uue juuretise ja panen samasse karpi. Juuretis tahab sama moodi soojas seista, et ta korralikult käima läheks. Hoian üle öö toas ja siis panen külmkappi hoiule. Õhuaugud karbi kaanes on hingamiseks.
4. Kata tainas kinni, kas kaane, käteräti või muu seesugusega ja lase soojas kohas seista vähemalt 6 tundi. Tegelikult sõltub seisuaeg ruumi temperatuurist, juuretise elujõulisusest, vee temperatuurist, millega tainas tehtud jne. Mina pole küll üle 12 tunni eelkergitust hoidnud. Parim koht eelkergitusele ja ka hiljem vormis taignale on vannitoa põrand, kui seal on põrandaküte. Sobib ka soe puupliit, praeahi või lihtsalt soe tuba.

Tainas kerkib üles ja vajub uuesti alla.
5. Eelkergitatud taignale lisa 4 ilma kuhjata teelusikatäit meresoola,

1/3 pakki fariinisuhkrut,

paar näpuotsatäit jahvataud koriandrit,

kolm peotäit kooritud päevalilleseemneid,

 

kaks peotäit kreeka pähkli tuumi

ja nii palju rukkijahu, et tekiks paksem tainas. See kõik sega käsivispliga ühtlaseks.

6. Määri küpsetusvormid taluvõiga. Sellest taigna kogusest tuleb kolm vormitäit leiba.
7. Jaga tainas vormidesse, silu märja käega siledaks ja vajuta sisse augud (sõrmega)


8. Pane vormid sooja kohta kaetult seisma. Sobib põrandaküttega vannituba, jne. Katteks puhas käterätt.

Lase seista vähemalt 4 tundi. Tegelikkuses sõltub seisuaeg jällegi sellest, kui soe on ruum, kui palju lisasid jahu, kui tugev oli eelkergitus ja nii edasi. Nii, et vaata selle järgi, kas augud leiva sees on juba kinni kerkinud. Mina ei ole vormi servani kerkimist oodanud, vaid küpsetanud ka siis, kui augud on juba peaaegu kinni kerkinud.

9. Pane praeahi sooja, või küta ahi. Elektripliidil temperatuur 225 kraadi. Mina teen elektripliidiga.
10. Küpseta 15 minutit 225 kraadi juures ja keera siis kuumus 200 kraadini. Pintselda leibasid pealt veega. Küpseta 200 kraadi juures 20 minutit ja keera kuumus 180 kraadini. Pintselda leibasid pealt veega. Küpseta 180 kraadi juures 25 minutit ja pintselda vahepeal veel kord leibasid pealt veega.
11. Võta kuumad leivad koos vormiga ahjust välja ja pintselda pealt veega.

Lase rätiku all jahtuda umbes 30 minutit ja kummuta leivad vormist välja. Lase rätiku all lõpuni jahtuda, ilmselt sel ajal sa juba lõikad ka 🙂


12. Hoia paber või kilekotis. Kui nii palju korraga ei söö, pane tagavara sügavkülma.

Pilte lisan homme, täna alustasin ja praegu rohkem pole.

Vasikate nimed

Valisime vasikate nimed ära. Jorma küll püüdis kohalikku poliitikat mängu tuua ja ametnike nimesid pakkuda, kuid nurjasin selle katse edukalt. Nimed on valitud järgnevalt:
Amanda- Amore (Piretilt)
Mussa – Materiia (Piretilt)
Lontu – Lotte (Taimilt)
Epu – Ellik (Taimilt)
Boss – Beeta (Piretilt)
Üllatuskingituseks on midagi minu valmistatut, see tähendab söödavat.
Aitähh!
Kõigile lugejatele kauneid jõule!
Läheme kohe-kohe loomadele leiba viima, saavad nemadki jõulutunde.

Võtame kliente juurde

Seoses Amanda poegimisega on piima jälle pisut rohkem. Nüüd on võimalik “piimaringiga” liituda ka uutel klientidel. Jätame siiski vabaduse elukoha järgi valida, sest eraldi linna teise serva sõitmine ei tule kõne alla. Esiteks on linnas sõitmine väga kütusekulukas ja teiseks on ka aeg piiratud. Pean õhtuseks lüpsiks ikka koju jõudma. Sobivad piirkonnad on Vana-Pärnu, kesklinn ja Raeküla. Paikusel käin ka nagunii, nii et see sobib. Võid praegu ei tee, nii palju toorainet ka ei ole. Ja ei taha asjatuid lootusi tekitada, kui ma nädalas 200g teha saan, siis seda pole võimalik jagada. Ka on mul ületamatu soov pisut tehnikat soetada, et see asi enda jaoks mugavamaks muuta. Muu toodang tasapisi ikka tuleb, kui Päeva pakkumises ei ole, siis paar päeva ette küsides on lootus, et saan teie soovi ka täidetud.

Nimekonkurss

Teet pakkus välja, et puuduvate vasika nimede jaoks võiks nimekonkursi korraldada. Pean üles tunnistama, et puuduvaid nimesid on rohkem, kui kaks. Tegelikult on puudu Bossi, Epu, Lontu tütarde nimed. Elukad on limusiinid, pruunikas punased. Ja siis Mussa tumepruun tütreke ja Amanda süsimust tütreke. Nii, et pakkuge nimesid. Kõigil osalejatel on võimalik (soovi korral) ristilastega kohtuda, minu poolt üllatuskingitused välja valitud nimede autoritele.

Amandal on vasikas

Rõõmus sündmus toimus neljapäeva lõuna ajal. Tänu Sassi abile oli Amandal laudas koht olemas ja ta jõudis sellega ka ära harjuda. Sündis väga tragi süsimust lehmapreili. Nime veel ei ole (nagu ka Mussa vasikal). Mõlemad lapsukesed on Tomi vasikad, see tähendab poolenisti (Mussa oma 2/3) limusiinid. Amanda ise on ka ikkagi lihaveise ristand. Polnud selles siiani üldse kindel, aga ta on viimase paari kuuga tohutult juurde kasvanud ja on nüüd väga suur. Ka kasukas reedab, see on palju pikem, tihedam ja karmima karvaga. Piima annab ta vist täitsa normaalselt, nii kiiresti ei saa otsustada. Mis puutub kommetesse, siis esimene kord sain ise lüpstud, teine kord lüpsis Jorma, aga nüüd toimub asi nii, et Jorma hoiab ninast see aeg, kui mina masina alla panen, kuni masina ära võtmiseni. Muidu lööb jalaga. Arvan, et jõuludeks on asi korras ja saan ka üksi hakkama.
Panen siia pildi, kus Amanda on veel ilma vasikata.

Amanda on vasakpoolne, see must. Tema kõrval on Leedi. Ketis on nad öösel, päeval on kõik väljas lahtiselt. Miks nad laudas olles ketis on, sellest võin väga kirglikult ja pikalt rääkida. Lühidalt kokku võttes on see nende endi turvatunde huvides. Kinnitan, et nad on rahulolevad ja õnnelikud. Ja liiguvad päeval täpselt nii palju, kui tahavad.

Amanda kasvuspurt põhjustas tal poegimishalvatuse, mis on muidu mullikatel haruldane. Nii  sai ta neljapäeva õhtul vet. Helvelt veenisüstiga kaltsiumi ja glükoosi. Ilmselt selle tõttu ma ta üksi lüpstud sainigi, et ta oli veel täielikult taastumata. Ka järgmisel hommikul oli meil tunne, et ta vajab veel üht süsti, sest jälle ei suutnud tõusta. Mina ju plaanisin veel koolitusele minna, aga siis mõtlesime, et ju ei saagi. Sõitsin linna kaubaringile, nagu kokku lepitud, et kohe, kui apteegid avatakse rohud võtta ja Helvele järele sõita. Õnneks helistas Jorma, et Amanda tõusis siiski ise ja õnneks olin just eelmisel päeval Jorma lüpsma õpetanud ja õnneks sai Jorma Amandaga üksi hakkama. Nii, et mina kihutasin ikkagi Olustverre, nagu algne plaan oli. Jäin ainult pool tundi hiljaks ja sain palju targemaks. Seda tarkust jagan mõni teine kord. Õhtul oli Amanda juba täitsa kraps, jalg käis kiiresti ja kõrge kaarega. Nii hoidiski Jorma teda kinni, kuni mina lüpsin. Ja kui kogu see lauda toimkond läbi sai, polnud enam mingit mõtet PLP meeskonnakoolitusele Lavassaarde sõita. Loodan, et korraldaja Ene andestab. Minu toodangut läks kohaliku toidu degusteerimisele ohtralt: mune, piima, kodujuustu, kohupiima, toorjuustu, toorjuustu ürtidega, kahte sorti sõira ja leiba ka. Leib on mul mitte mahe, aga hea. Oleksin ise ka tahtnud jõuda, aga asjad ikka tähtsuse järjekorras.

Eesti keelest

Täna oli jälle valik, et kas teha homseks asjad valmis õhtupoole ööd või hommikupoole ööd. Valisin õhtu. Viimased leivad küpsevad ja olen end teiste blogide lugemisega natuke lõbustanud. Huvitav, kas lõunapoolsete riikide (igaks juhuks ei täpsusta) peaaegu ainult kaashäälikutest koosnevad keeled on pika tsivilisatsiooni tulemus? Ja kas Eesti on astumas ka tsiviliseeritud riikide hulka? Mõnel blogijal on täishäälikute välja kirjutamine ületamatult raske. Aru tõepoolest ju saab, aga kas me selliselt kõlavat keelt tahamegi rääkima ka hakata?

Reedel teine piimaringi aeg!

Lähen reedel Olustverre või tegemise koolitusele ja selle tõttu on piimaringi aeg teine.  Püüan ära käia hommikul orienteeruvalt 8.00-8.30 ja võimalik, et osa kliente saab asjad kätte ka peale kella 16.00, ei oskagi praegu täpsemalt öelda. Need pealelõunaks jäävad piimad ja muu panen termokasti, nii et säilitamise tingimused on tagatud. Palun mõistvat suhtumist. Kellele ei sobi ei hommik, ega pealelõuna (või kui mul ei jätku piisavalt piima, sest ühe lüpsi piim on see kell puudu), siis pühapäeval sõidan ka. Siis lähen Tahkutaresse (Võistes) jõululaadale ja saan Pärnusse kauba ära tuua. Natuke segadust see kõik tekitab,aga ei saa ju õppimisvõimalust kasutamata jätta, iial ei tea, kust võib oskusi juurde saada. Võid ma ju teen ka ilma õppimata, aga kõik, mis piima tehnoloogiat puudutab, on minu jaoks aega ja vaeva väärt. Teavitan püsikliente ka meiliga personaalselt.

23.12.2011 plaanin piimaringi teha tavapäraselt, ehk õnnestub endal natuke varem kodust liikuma saada, aga klientide jaoks see erilist muutust ei tähenda.

Sõira mikrobiloogiast

Lühidalt kokku võetuna puudub. Lõpuks saabus laborist kaks kuud tagasi võetud proovi vastus. Uuriti Listeria monotsytogenese, Staphylococcus aureuse, Eschericia coli ja Salmonella spp. suhtes. Kõik näitajad vastavad normidele, nii et võin seda müüa küll. Nagu mulle proovi võttes öeldi, saabub vastus üsna kiiresti, kui midagi valesti on. Nii, et sain pikalt oodates tegelikult niigi aru, et ju siis oli ikka korras. No nüüd on ikkagi ametlik kinnitus ka. Enne kevadet pean oma kulu ja kirjadega veel kaks toodet laskma analüüsida. Ah jaa, analüüsi võttis ja vastuse saatis Veterinaar- ja Toiduamet.

Jõuluheategu

Ka mulle jättis sügava mulje selle hooaja “Kodutunne”. Vaatasin küll ainult osaliselt, kuid sellest peale, kui teada sain, et ka Kaire pere osaleb, vaatasin küll. Kaire on südamlik inimene, kes julgeb abi küsida ja oskab seda vastu võtta. Tema mure väikese Kelly pärast on küll selline, kus keegi aidata ei saa, aga natuke elu lihtsamaks teha ju saab. Samuti on oluline, et inimesed hoolivad. Küsisin Kairelt luba ja sain selle, et talle pisut mune viia. Pühade ajal kuluvad ikka ära.
Teine heategu on Sassi abiga kodus korda saadetud, kõigil Pikaveres elavatel loomadel on nüüd uued isiklikud kohad. Peale mõningast katsetamist jäi nii, et Molu ja Trulla jäävad rehe alla, nad on nende kohtadega juba harjunud. Amanda, Leedi, Poiss, Must poiss, Totu ja Väike Poiss on laudas. Öösel on nad oma kohal ja päeval jalutavad väljas.