Amandal on vasikas

Rõõmus sündmus toimus neljapäeva lõuna ajal. Tänu Sassi abile oli Amandal laudas koht olemas ja ta jõudis sellega ka ära harjuda. Sündis väga tragi süsimust lehmapreili. Nime veel ei ole (nagu ka Mussa vasikal). Mõlemad lapsukesed on Tomi vasikad, see tähendab poolenisti (Mussa oma 2/3) limusiinid. Amanda ise on ka ikkagi lihaveise ristand. Polnud selles siiani üldse kindel, aga ta on viimase paari kuuga tohutult juurde kasvanud ja on nüüd väga suur. Ka kasukas reedab, see on palju pikem, tihedam ja karmima karvaga. Piima annab ta vist täitsa normaalselt, nii kiiresti ei saa otsustada. Mis puutub kommetesse, siis esimene kord sain ise lüpstud, teine kord lüpsis Jorma, aga nüüd toimub asi nii, et Jorma hoiab ninast see aeg, kui mina masina alla panen, kuni masina ära võtmiseni. Muidu lööb jalaga. Arvan, et jõuludeks on asi korras ja saan ka üksi hakkama.
Panen siia pildi, kus Amanda on veel ilma vasikata.

Amanda on vasakpoolne, see must. Tema kõrval on Leedi. Ketis on nad öösel, päeval on kõik väljas lahtiselt. Miks nad laudas olles ketis on, sellest võin väga kirglikult ja pikalt rääkida. Lühidalt kokku võttes on see nende endi turvatunde huvides. Kinnitan, et nad on rahulolevad ja õnnelikud. Ja liiguvad päeval täpselt nii palju, kui tahavad.

Amanda kasvuspurt põhjustas tal poegimishalvatuse, mis on muidu mullikatel haruldane. Nii  sai ta neljapäeva õhtul vet. Helvelt veenisüstiga kaltsiumi ja glükoosi. Ilmselt selle tõttu ma ta üksi lüpstud sainigi, et ta oli veel täielikult taastumata. Ka järgmisel hommikul oli meil tunne, et ta vajab veel üht süsti, sest jälle ei suutnud tõusta. Mina ju plaanisin veel koolitusele minna, aga siis mõtlesime, et ju ei saagi. Sõitsin linna kaubaringile, nagu kokku lepitud, et kohe, kui apteegid avatakse rohud võtta ja Helvele järele sõita. Õnneks helistas Jorma, et Amanda tõusis siiski ise ja õnneks olin just eelmisel päeval Jorma lüpsma õpetanud ja õnneks sai Jorma Amandaga üksi hakkama. Nii, et mina kihutasin ikkagi Olustverre, nagu algne plaan oli. Jäin ainult pool tundi hiljaks ja sain palju targemaks. Seda tarkust jagan mõni teine kord. Õhtul oli Amanda juba täitsa kraps, jalg käis kiiresti ja kõrge kaarega. Nii hoidiski Jorma teda kinni, kuni mina lüpsin. Ja kui kogu see lauda toimkond läbi sai, polnud enam mingit mõtet PLP meeskonnakoolitusele Lavassaarde sõita. Loodan, et korraldaja Ene andestab. Minu toodangut läks kohaliku toidu degusteerimisele ohtralt: mune, piima, kodujuustu, kohupiima, toorjuustu, toorjuustu ürtidega, kahte sorti sõira ja leiba ka. Leib on mul mitte mahe, aga hea. Oleksin ise ka tahtnud jõuda, aga asjad ikka tähtsuse järjekorras.

Advertisements

One thought on “Amandal on vasikas

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s