Beeta, Lotte ja Ellik on kodus

Need on meie kolm limusiini lehmmullikat. Viimase katsega kari koju saada, lahknesid nad kaheks osaks, kolm limusiini eraldi ja Totu koos Amorega omaette. Totu on ilma sarvedeta punane ja Amore teistest noorem must. Nemad seiklevad ilmselt ikka Piisu kandis. Ülejäänud liikusid eile Kaaksi juurde ja sealt on nad tänase jooksul ise Naissoosse tagasi läinud. Jorma leidis nad oma aias magamas. Nii, et lihtsalt tulid koju tagasi.

Peale seda õnnelikku leidu sai aed kohe korda 🙂 Polnudki nii hull teha, olime kolmekesi ka. Loomadel on seal nii palju süüa, et hein oli karjuse ära maandanud. Nüüd on alt niidetud.

Hansapäevadel on homme viimane päev. Pingutan veel nii palju, et teha uus astelpaju-mee jäätis. See on kõige populaarsem. Ülejäänud kaubaga on nii, et sõira on piisavalt, toorjuustu ürtidega ka. Feta, või ja jogurt ilmselt lõpevad enne ürituse lõppu, aga mis siis ikka. Homme olen ise müümas, Riina küll alustab, aga lähen ise kohe, kui jäätis valmis on.

Advertisements

Hooletus ees…

…õnnetus taga. Nii võib vist eilse päeva ja ka järgneva kokku võtta küll. Naissoos olevate mullikate aia kohendamist on saanud edasi lükata ja ka kontroll on olnud ebapiisav. Ilmselt sai loomadel oma aiast kõrini ja läksid seiklema. Süüa on neil sealgi piisavalt, aga nad igatsevad suure karja järele. Jooksus on viis mullikat: neli punast ja üks natuke väiksem must. Kohalikele olen äärmiselt tänulik, kui silmad lahti hoiate ja sellise karja nägemisel helistate tel. 56659135 (purjus igavlejatel ei ole vaja seda numbrit valida, kui nad just loomi pole märganud)

Eile olid loomad Piisu mäel, kust liikusime päeva jooksul Koonga poole, siis metsa Naissoo poole. Nende lõplik asukoht on selgusetu, sest minul polnud küll õrna aimugi, kuhu me lõpuks jõudsime. Pigem Tammaru või Mihkli poole tagasi. Kari on taltsas, kuid ei lase end ajada. Seiklesime kokku 9 tundi, neist viimased 4 mina nendega metsas. Kui Jorma poleks mind välja juhatanud, helistades ja suunda juhatades ning signaalitades, siis oleksin tõepoolest ise ka metsa jäänud. Koju jõudsin pool 12 õhtul. Loomad tunnevad end muide metsas väga hästi, süüa on palju, juua leiavad ka ja nemad küll metsast välja saamise pärast ei muretsenud .

Täna ja homme müüb Hansapäevadel Riina. Idee oli, et mina saan siis täna ja homme kaupa juurde teha (eile ju ei saanud midagi tehtud), aga hädad käivad mitmekesi. Täna hommikul läks pooleks ! meie peakraan ja enne ei ole tilkagi vett, kui Jorma linnast uue kraaniga tuleb ja selle külge saab. Ainuke hea asi oli see, et me olime ise köögis ja saime kohe vee kinni. Ma ei taha mõeldagi, kui kraan oleks eile katki läinud ja 9 tundi oleks täis survega vesi piimaruumi ujutanud. Vist oleks mööbel hakanud õhtuks välja triivima.

Lähen siis kartuleid rohima, vähemalt midagi kasulikku saab tehtud.

Homsest Pärnu Hansapäevadel

Algavad 10. Pärnu Hansapäevad ja nagu eelmiselgi aastal, osalen Pärnu Lahe Partnerluskogu alal. Seekord asub see Ringi tänava juures, kui Tallinna väravatest otse tulla. Pärnu Lahe Partnerluskogu osaleb rahvusvahelises projektis ja  Pärnus on külalisi kaugemaltki oma kaupa müümas. Mind aitab kolme müügipäevaga toime tulla Riina. Reedel on kaubaring varasem, ilmselt kuskil 10.30.

Eile karjamaad üle niites avastas Jorma leidlapse. Limusiin Bjuuti oli vasikaga maha saanud, ilmselt oli lapsuke juba eile sündinud. Kalev aitas ka natuke ja Jorma pani numbrid kõrva. Tegu pisikese tüdrukuga, nimi Birja. Ta on ristand ja selle pärast must.

Pisut madinat selle nummerdamisega on. Kõik asjaosalised on pisut ebaväärikas poosis.

Puhas kuld

Vanarahvas ütles, et enne jaani tehtud heinal on vägi sees. Meie enne jaani hein on veel eriti ilus: kolmandal päeval rullitud, kuiv, roheline, ilus peenike kõrreline. Puhas kuld.

Pilt tehtud Tammiku taga. Kui nüüd homme laseks edasi teha, saaks veel. Täna kõike kokku ei jõudnud. Aga esimesed 140 rulli sai tehtud.

Halva poole peale läheb tänane müügipäev. Artur oli Järvakandi Jaanilaadal ja see laat saavutas konkurentsitult aegade halvima müügi esikoha. Kulud ületasid tulusid vähemalt viis korda. Mitte, et kulud nii röögatud oleks olnud, aga lihtsalt polnud ei inimesi, ega ostmist. Vaevalt, et me sinna tagasi kipume.

Jaak

Jaak on ilus pika vokaaliga nimi. Esimene Jaak oli meie juures 12 aastat tagasi. Naabrid mäletavad samuti… Tal oli kombeks asju varastada, eriti suitsupakke. Haaras jalgadega, lendas minema ja siis hakkis kõik suure mõnuga tükkideks. Teine pahanduse liik oli lõhkumine. Kasvuhoone kile sisse tekitas ohtralt noka auke. All olid ju putukad ka, keda ta lootis kätte saada. Kolmas pahanduse liik oli narrimine: koera sikutas sabast, inimesi kõrvadest. Niikaua polnud midagi, aga kui õppis Koongas käima, tekkisid tõelised probleemid. Ta pikeeris lasteaia lastele pähe ja sikutas kõrvast. Väiksed lapsed kartsid ja kasvatajad olid väga pahased.  Panen pildi Jaak Esimese lapsepõlvest. Ka tema peremees on alles õige noor…

Kahjuks läks Jaak Esimesega lõpuks pahasti, lendas jahiruumi…

Nüüd, aastaid hiljem on meil jälle Jaak. Minu arust on ta küll tüdruk, aga Jormale see mõte ei meeldi.

Peremees on igatahes märkimisväärselt kasvanud. Jaak Teine ei ole mingeid pahandusi veel ette võtnud. Praeguseks oskab juba päris hästi lennata. Nimele reageerib hästi, vastab, kui teda hüütakse ja lendab kohale, kui kõht tühi.

Asjade õppimine võttis natuke aega, ta magas katseliselt ka niimoodi.

Süüa armastab Jaak kõige rohkem hakkliha, toorelt. Leotatud sai kõlbab ka hädaga.

Berryga saavad omavahel hästi läbi. Loodame Jaagule pikka ja õnnelikku elu.

Fetajuustu-spinati pirukas

Feta on mul teadupärast endal olemas. Jäi üle külvata spinatit. Tahtsin juba kevadel selle pildi üles panna, aga aega ei jagunud. Niisiis on teemaks valikud. Antud juhul valik, kas kanad aias ja munad nagu ikka, või maitseroheline aias, kanad lahti ja munad võrratud.

Spinatit külvasin sinna samuti. Nüüd on see koristusküps ja väga lopsakas.

Kasutasin oma toorainet täidiseks ja poe lehttainast põhjaks ning väikese vaevaga valmis ülimaitsev pirukas.

Retsept pärineb:  http://nami-nami.ee/Recipe/View/128/Feta-spinatipirukas

Pildistasin kiiruga, enne kui otsa sai.

 

Toatäis lilli

Peaaegu. Pühendasin laupäeva oma kunagise klassi lõpuaktusele. Paikuse Põhikooli 15. lend, B klass. Olin  nende klassijuhataja kogu kohutava 7. klassi ja pool 8.klassi. Ilmselt poleks ma suutnud sellelt töökohalt ise ära tulla, aga asi otsustati ära ja mul polnud valikut. Õnneks jätkas nendega inimene, kes oli kindlasti pädevam, kui mina ja ka inimesena hästi tore. Nüüd tunnen, et sellele eluetapile on lõplik punkt pandud.

 

Parim sõir

Vastseliina laada parim sõir oli Sepa mahetalu oma. Seda ei saa ma ometigi kirjutamata jätta. Nii väitsid ostjad ja sõir sai otsa paari tunniga. Ei olnud NII vähe. Mina arvasin, et seal on sõira müüjaid teisigi ja kes teab, kuidas me sõira kodukohas üldse maitseme. Tegin, aga seda küll ei arvanud, et õigupoolest ainult sõira ja jäätist sinna vaja ongi.

Praegu on õige hetk küsida toorjuustu ürtidega, feta juustu rapsiõlis ja mustika jogurtit. Sest võrokesed neid lihtsalt ei tahtnud. Üldse ei oska ma ennustada, mida ostetakse. Kui on ilus ilm, siis jäätist muidugi, aga muidu on küll müsteerium. Mõnes kohas lõpevad jogurtid ja sõir ei huvita suurt kedagi, teises kohas tahetakse hoopis toorjuustu…

Tallinn kutsus

No ja oleks olnud ebaviisakas keelduda. Eriti kuna kohamaksu ei tahetudki. Üritus oli “Ava lava, Tallinn”. Esimesena kutsusti Lääne-Eesti piirkonna artiste ja kaupmehi. Meie mahtusime Pärnumaa delegatsiooni. Kiidusõnad korraldajatele, väga mugav oli minna ja kaubelda. Ei pidanud lauda ja telki tassima, vool tuli otse laua alla ja isegi jagaja oli olemas. Odavam parkimine korraldatud. Muide, Vabaduse väljaku parklas on lausa ideaalne autos magada. Ei ole lärmi, ühtlaselt hämar, keegi ei häiri. Võin seda kinnitada. Nagu ikka tegin ka öötööd ja pühapäeval siis Jorma pool päeva müüs. Ei jõua ju lõputult… Esimesena proovisime seda skeemi juba nädal varem, toimis ka. Mis müüki puutub, siis laupäeval oli ilm halvem ja jäätised vaid eesti keelse sildiga. No arenesime siis pühapäevaks, tegin inglise keelse tõlke kõrvale. Kell 13.30 oli kogu jäätis läbi müüdud. Ja siis läks Jorma poodi ja müüsime terve suure karbi veel POE jäätist ka maha. Mitte enda jäätise pähe, aga odavamalt ja kõigile ütlesin, et enda tehtud on otsas ja see on tavaline poe jäätis. Osteti, aga osa inimesi kahetses siiralt, et varem ei jõudnud. Üks paar välismaalasi jättis poe jäätise ka ostmata.

Pildistas üks sõbralik ostja minu aparaadiga. See oli pühapäeval, kui suur osa kaupa juba maha müüdud. Näiteks võid ja toorjuustu pühapäeval müügil polnudki. Suvel on laual ka ainult näidised, kõik varud on külmkapis.

Nüüd on suur väljakutse jäätisevarud taastada, jõuda valmis Viljandi tellimused ja laupäeval PPK lõpetamisele minna. Klass, kus kaks aastat klassijuhataja olin, lõpetab kooli. Vastseliina laadale läheb Jorma üksi.

Mune ei jätku

Kahjuks olen jälle fakti ees, et mune ei jätku. Lisandunud on uusi kliente ja ilmselgelt on Sepa mahetalu munad nii head, et kõik soovivad ka neid tellida. Põhiline põhjus pole ometigi selles. Meie karjakoer Berry kannatas sügisel(õigemine kannatasin küll mina) lahtise karva käes. Iga kord, kui põrandat pühkisin, sain kühvlitäie koerakarvu. Ei aidanud kallis lõheõli ega parem koeratoit. Praegu on karv täiesti kinni, imestasin isegi, sest peaks ju ometi kasukat vahetama. Karv läigib ja koer näeb väga hea välja. Ma usun, et ka teil karv läigiks, kui iga päev 10-30 parimat mahemuna ära sööksite. Koos koortega, nii et luud on ka tugevad.

Lahendame probleemi tasapisi, hommikupoole on koer kinni, et jõuaks enamuse mune ise ennem kätte saada. Ju ta siis õhtupoole mõne hilisema muna sööb, ikka kasuka ja luustiku huvides.