Täna varem

Seoses Laulasmaa laadaga, mis õnneks algab alles kell 15.00, on täna kaubaring varasem. Ilmselt jõuab Jorma juba 12 paiku.

Kartulist. Kõik sordid on valmis. Marabeli enam ei müü, kuna see on otsas. Pakkuda on “Laura”, “Ants”, “Toluca”, “Vineta” ja “Princess”. Hind 0,40€/kg Ei oska ennustada, kas see hind jääb püsima, või langeb talvekartuli ostuks veel veidi. Sel aastal kimbutab kartulimädanik, nii et vaatamata suurele saagile tekivad saagikaod.

Sortidest: Laura on punase koore ja kollase sisuga, sobib keetmiseks ja praadimiseks. Minu arust ta pudrukartul ei ole.Vineta, Toluca ja Ants sobivad ka pudruks. Mulle isiklikult meeldib Toluca, ka Vineta. Ants on tagasihoidliku maitsega, selle eest hea säilivusega. Princess? Proovige, mulle eriti ei meeldi.

Järgmiseks aastaks jätan seemet Laurast, Vinetast, Toluca puhul määrab säilivus, muud omadused on head. Marabeli ka.

On pakkuda ka porgandit 1,50€/kg ja punast peeti 1,30/kg. Sibulat Jorma müüa ei lubanud, kuigi saak on väga hea.

Rohkem ei ole võimalik

Tööd teha loomulikult. Kuna neljapäeval sõitsin Viljandisse ja reedel Pärnu kaubaringi, siis polnudki muud aega kauba valmistamiseks, kui ööd. Niisiis reedel vastu laupäeva uneaega kaks tundi, töötunde ööpäevas 22. Laupäeval töötunde ca kaks sõira töötoale, edasi alates 19.00-01.30, töötunde 7,5, uneaega seitse tundi. Pühapäeval töötunde ööpäevast 21 ja uneaega kolm tundi. Hapukurgifestivaliks oli ju ka kaupa vaja.

Erinevalt teistest ööpäevase vahetusega töötajatest ei järgne mul kolme puhkepäeva, kui aus olla, siis ei järgne mitte ühtegi puhkepäeva. Parimal juhul mõned tunnid. Selle eest ei ütle mulle mitte keegi, mida ja kui palju ma pean tegema. Ikka iseenese tarkusest 🙂

See, kui palju ma teenin on suuresti minu enda teha. Kui ei viitsi tööd teha, pole mida müüja. Samas on alati x tegur, mis võib muuta prognoositavalt eduka müügi kesiseks või lausa olematuks. Seda viimast on juhtunud küll ainult üks kord (Järvakandi ja Silvi Pärn)

Samas on üsna tõenäoline, et nii suuri kütusearveid on vähestel. Enamus läheb muidugi traktori paaki, aga ju need müümas käimised on ka kulukad. Nii, et suurt rikkust pole küll mõtet kadestada. Aga – ma tean, et saan hakkama, saan sellest talust asja ja ükskord ka isikliku pensionisamba. Kahjuks on minu riik käitunud minu ja väga paljudega lihtsalt alatult. Kõigepealt need üheksa aastat hooldajana, see et üheksa aasta Eesti riigis võrdub kolme tööaastaga on lihtsalt mõnitamine. Teine asi õppelaen, tingimusi ei muudeta poole pealt. Samas andis riigi alatu käitumine mulle vabaduse, ei olnud enam kohustust mingid aastad õpitud erialal töötada. Nii, et see on taustsüsteem, miks ma niimoodi raban. On tehtud puust ja punaseks – see kas sa elad või sured, on sinu enda asi. Ja kui vaene sa oled. Õnneks on mul suur saavutusvajadus, kõvasti jonni ja enesedistsipliini.

Tehtud

Pikavere küla avatud külapäev. Tuleb tunnistada, et ise polnud just säravaimas vormis, kuna magasin ööl enne seda vaid kaks tundi (tegelikult isegi veel vähem). Põhjuseks muidugi kauba valmistamine, seekord Vanamõisa käsitöölaadaks. Aga sellest polnud suurt midagi. Kõik laabus ja tänu meie peakorraldajale Elamuspank oli lausa suurepärane. Tegevust jätkus kõigile, lastele batuut ja mängud, suurtele mängud, kiiking, vibu, vanemaealistele pärimusmuusikud.

Noor ja andekas muusik Mari Tammar kirjutas meie külalistraamatusse nii “See siin on tõeline idüll. Kiviaiad, päike, lehmad karjamaal, sõbrad – see on nagu muinasjutt.”

Olen Jorma üle ka väga uhke. Ta tegi üksinda kõik meestetööd: vedas juhtmed, pani sildid, viis meie geneka ja seadis selle nii, et batuudi sai tööle.   Pani karjuse, et lehmad lapsi segama ei pääseks. Hea, et külas ikka üks mees on, kes appi tuleb, kui vaja on.

Hästi toredad olid Erika koostatud viktoriiniküsimused. Mõtlen juba, kuidas neid Pikavere lehele üles panna. Nii informatiivsed ja harivad meie küla kohta. Marjo paneb lehele ilmselt pikema ja piltidega loo selle päeva kohta.

Ise tegin sõira töötuba, kogunes üheksa huvilist. Loodan, et kõik osalejad jäid rahule. Minu jaoks hästi tore oli see, et tulid ka talu endised omanikud ja olid rahul sellega, mis siin nüüd on.

20€ ja või presidendile

Seekord hakkasin Viljandi poole hommikul minema, et jõuda oma toodetega OTTi toidukorvi. Aega oli täpselt nii palju, et kohale jõuda. Kuni Pärnuni laabus kõik kenasti ja sõitsin graafikus. Pärnus õnnestus ühe vana kaubiku järgi jääda ja kiirus oli pisut alla lubatu. Ja peale Pärnut loksusin 75 km/h kahe auto järel. Nii, et kui lõpuks õnnestus ära pöörata ja sõitma hakata, vajus jalg tõesti pisut raskemaks.  Sõbralikud politseinikud teatasid, et oli 113 km/h ja trahviks 20€. Ütlesin, et mul on kiire ja palusin neil asi kähku ära vormistada. See võttis kahel politseinikul aega 15 minutit. Nii suurt ajakadu ei õnnestunudki päriselt tasa sõita. Õnneks jõudsin ikkagi oma võiga (feta ja jogurt ka) õigeks ajaks, et lisada need Anu poolt Ärmale viidavasse Viljandi OTTi toidukorvi. Niisiis läks või presidendile, loodan, et see ka meeldib.

Mis puutub liiklusesse, siis minu jaoks on arusaamatud ajutised kiirusepiirangud, tavaliselt teetööde märgiga. Üsna sageli ei toimu mitte midagi, isegi näha ei ole, et mida kunagi teha plaanitakse. Aga piirangud on üleval. Ja ikka leidub kohusetundlikke inimesi, kes täpselt selle põhjendamatu piirangu järele sõidavad ka.

Ja veel. Kui inimene ületas kiirust, sest tal ongi kiire ja ta nii ka ütleb, siis kas ei võiks neid pabereid postiga koju saata? Kas siis on rohkem aega, kui kuskil veel 15 minutit passima peab? Pakun, et ainult sel juhul, kui laev/rong/lennuk just ära sõidab ja näha on, et tuleb järgmist oodata. Siis on ilmselt jah aega küll. Aga muidu ju läheb ikka veel kiiremaks.

Öeldakse, et

hommik on õhtust targem. Põhjusega. See, mis eile tundus kohutav, on täna pöördunud vaid ebameeldivuseks.

Lemmik ei saanud lüpsmata olekust põletikku ja on nüüd ilmselgelt tänulik, et tagasi lüpsilehmade hulka pääses. Muidu katsus udara pesemise ajal jalaga lüüa, aga täna seisis nagu post paigal.

Limusiinid koos Kiilakaga olid öö jooksul taha Urale jõudnud ja jooksid läbi aedade Kaueri loomade juurde. Miks nad meie endi loomade juurde ei jooksnud, on muidugi selgusetu, aga mis teha. Toivo on nõus neid enda juures hoidma ja parim asja juures on veel see, et tal on puhtatõuline suur limusiini pull. Ehk toimetab suur pull ise asja ära ja Kiilakas löögile ei pääse. Põhjus, miks loomad üldse välja tulid on Lotte indlemine. Nagu ma ka arvasin. Kui loodus kutsub, ei saa midagi parata. Vähemalt saan nüüd rahulikult keskenduda ilmselt suve hullimale tootemaratonile. Laupäeval on Pikavere küla avatud külapäev ja Vanamõisa käsitöölaat, enne seda neljapäeval Viljandi kaubapäev ja ka presidendi jaoks on vaja mõned asjad teha.  Peale seda on 20.08.12 Tahkurannas Hapukurgifestival. Ja siis 24.08.12 jälle Laulasmaa laadale. 25.08.12 Küüslaugufestivalile. Erakordselt tihedalt täidetud periood ja ka suuremad üritused.

Pikavere küla avatud külapäevale on oodatud ka kõik blogi lugejad!

Jube päev

Kõigepealt alustasime sellega, et püüdsime Lemmikule tema vasikat imema saada. Pean tunnistama, et Trulla sugulased on minu viimase poole aasta halvim ost. Kulla udar ei kannata mingit kriitikat ja Lemmik lüpsab 4 liitrit lüpsiga. See on täpselt vasika ports. Kahjuks olin liiga kaua otsustusvõimetu, enne kui ta ammlehma saatusesse määrasin ja nüüd ei lase ta enam vasikat imema. Nii, et homme hakkan jälle lüpsma. Ilmselt on eksperimendi tulemuseks ka udarapõletik.

Siinkohal mõttearendus eesti maatõu kohta. Praegu ei nõuta lehmade jõudluskontrolli ja see teebki võimalikuks selliste loomade olemasolu. Tõule määratav riiklik toetus peaks olema seotud kohustusliku jõudluskontrolli nõudega ja aretuses tuleks kasutada tõepoolest parimate lehmade järglasi pulle.  Praegu see ilmselt nii ei ole. Ja veel. Tegemist on siiski tootmisloomaga, minu arvates võiks uuesti lubada rohkem tõu parandamist, tuua sisse teiste riikide sarnaste tõugude pulle. Oluline on ju säilitada välimik (mitte selle vead) ja piima suurem rasvaprotsent ning laapumisomadused.

Trulla näiteks on normaalse suurusega ja keskmise piimakusega väga rahulik loom. Tema järglased sobiksid küll tõu säilitamiseks aretusse (muidugi mitte tõupulliks, nii hea ta küll ei ole), aga praegu saaks ka Lemmiku järglased täiesti rahulikult aretusse suunata, populatsioon küll säilib, aga mis mõte on sellistel loomadel?

Niisiis on kolmest puhtatõulisest maatõugu lehmast kaks täiesti mõttetud loomad. Sobivad vaid ammlehmaks, kui kohe vasikas alla jätta, siis see ka õnnestub. Ja riik maksab nende pidamise kinni.  Mina ootan piimalehmalt enamat.

Teine teema, mis muutis tänase päeva eriti jubedaks on meie kolm limusiini tüdrukut. On ikka hirmus asi küll, kui see poisi isu peale tuleb. Ilmselt üks neist kolmest indleb ja tulid nemad ise peigmeest otsima. Seekord jõudsid Naissoost Pikaverre. Praegu on neil ka poiss käes, meie lüpsilehmade juures olnud Kiilakas kasutas juhust ja läks tüdrukute juurde aiast välja. Seiklevad nüüd neljakesi, ajada neid ei saa, jooksevad kohe minema. Meelitada ka ei saa, sest nad ei lse ligigi. Ainuke lootus, et ise teiste loomade juurde aeda tulevad. Ja ei tekita ennem seda suurt kahju ümbritseva kogukonna aiasaadustele ja iluaedadele.

Homme hiljem

Kaubaring muidugi. Põhjus on autos, ennem sõitma ei saa, kui kohale jõuab romulast tellitud pooltelg ja Jorma jõuab selle ka ära vahetada. See, et mu poest ostetud auto laguneb igast küljest, pole blogi lugejatele ju mingi uudis. Homme pole võtta ka ühtegi asendusautot.

Kanamune ei saa üldse. Vähemalt mitte ennem, kui nad sulgitud saavad ja jälle munema hakkavad. Ehk kuu aja pärast?

Taasavastasin vana armastuse: praetud suvikõrvitsa. Olen valmis oma suvikõrvitsaid ka müüma, hind 1,20€/kg.

Võib küsida ka värsket kurki (avamaakurki) 1,10€/kg

Kartuli hind

Alates 6.08.12-19.08.12 värske kartul 0,70€/kg.

Ei ole mahti olnud uut hinda teatada, vahepeal müüsin küll juba 80 sendiga, aga info selle kohta puudus. Panin nüüd kaheks nädalaks, ehk on turuhinnaga selle perioodi lõpus ka veel kooskõlas. Sordid ilmselt ka vahepeal lisanduvad. Hetkel veel “Marabel”.

Wwoof talus

Wwoof on ülemaailmne organisatsioon, mis vahendab vabatahtlikke mahetaludesse. Eesti haru organisaatorid ja huvilised külastasid Sepa mahetalu 28.07-29.07.12. Erinevalt kõigist teistest huvilistest ja kontrollidest tegid wwoofijad tööd ka. Laupäeval korjasid marju ja noormees ladus kiviaeda. Pühapäeval laadisid kive peale ja maha Ura maastikukaitsealal olevate kiviaedade tarvis.

Teadmiseks vastutavatele ametnikele: selline traktor on rangelt butafoorilise eesmärgiga ja noored inimesed lihtsalt poseerisid pildistamiseks.

Vabatahtlik Maris oli talus nädala. Selle aja sees jõudis ta palju rohida, õppis jäätist valmistama, proovis lüpsmist, pakendas piimatooteid, aitas süüa teha jne. Marise siin olles sündis meile ka vasikas.