Läbirääkimisi ei peeta

Peaks lisama, et vange ka ei võeta. Ükskord teen põhjalikuma postituse pankade teemal. Eriti SEBist on mul väga palju kirjutada.

Täna siiski veel teisel teemal. Suhteliselt haritud inimesena on mul kokku miksitud erinevatest kohtadest saadud teadmised inimeste käitumise tõlgendamiseks.

Kokkuvõtlikult on igal inimesel kaks võimalust oma elu elamiseks: positiivne ja negatiivne. Olen veendunud, et mitte keegi pole võimalusteta, vahe on lihtsalt selles, kes neid kasutab, kes mitte. Ja loomulikult on vaja “oma õnn” ära tunda. Kes selle hiina muinasjutuga tuttav on, kus üks talupoeg avastas, et tema õnn on hoopis kauplemises, sai aru.

Inimene kes elab oma elu positiivselt, on enda ja maailmaga rahul. Ta ei vaata naabreid kadedusega, ei klatsi ebameeldivalt teisi taga, soovib siiralt tuttavatele edu. Seda selle pärast, et ta on saavutanud selle, mida soovis, teinud läbi positiivse arengu, rahul lähisuhetega, olgu selleks siis mees, lapsed või mõlemad. Rahul tööga, või sellega, mis elu jooksul tehtud.

Negatiivselt oma elu elanud inimene tunneb, et teda on millestki ilma jäetud, teistel läheb teenimatult paremini. Kui sõnades head soovibki, siis tegelikult seda ei mõtle. Kui saab, siis teeb teistele pisut halba ka. Ta ei ole rahul ei iseenda, maailma, ega lähedastega. Töö ei paku samuti rahuldust ja eakana ei ole sellisel inimesel tagasi vaadates suurt millestki rõõmu tunda, vaid ikka ainult kibestumist välja valada.

Oli selline lugu: pakkusin oma endisesse töökohta sotsiaalkorterisse piima ja kohupiima. Hind soodsam, kui poes 50 senti liiter (kodust kohapealt on muide kogu aeg selline hind). No ja prooviti siis paar nädalat, kuni täna teada anti, et piim on liiga lahja, lausa kooritud ja hind liiga kõrge nii kehva piima eest. Kombinaati viies olevat 25 senti liiter. Päris nii odav see muide ei ole, aga 30 sendi ümber on tõepoolest.  Ja veel olevat poe piima lihtsam kasutada.  Selgituseks nii palju, et sinna läks täpselt samasugune piim, nagu linnast tellijatele ja kooritud piima ma pole kellelegi müünud. Mis puutub kombinaadi hinda, siis kui keegi tahab lepingut teha, et kodust kogu mu piim ära osta, siis võtan selle ettepaneku kaalumiseks. Muidu on kokkuostuhinda ja väikemüügi hinda suht naeruväärne võrrelda. Aga ega majandusalased teadmised ei pruugi ka lihtsalt õhust külge hakata.

Võite ise arvata, mis järeldused ma sellest loost tegin. Igatahes õnnelikku jäämist endistele töökaaslastele!

Natuke rohkem rõõmustab mind viimasel Taluturul aset leidnu: üks härra koos perega kiitis mu sõira Eesti parimaks ja uuris muu kauba kohta ka. Pärast küsis kaasmüüja Kadri, et kas Demjanov jäi mu sõiraga rahule. Häbi mulle, et ise kokanduskorüfeed ära ei tundnud, aga tunnustus iseenesest on mulle oluline. Nüüd tuleb tõepoolest Viimsi taluturule minna, sest Demjanov kutsus.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s