Läinud nad ongi

Oma loomi on alati raske ära saata. Ometi peetakse lihaveiseid just sellel eesmärgil. Meie loomad sõitsid Rakverre. See lihakombinaat pakub parimat hinda, vahe Märjamaa mahetapamaja poolt pakutava hinnaga on nii suur, et ei tekkinud hetkekski kõhklust, kumba eelistada. Ka maksetähtaeg on väga oluliselt parem.

Eile olin terve päeva tugevas stressis ja muretsesin (õigusega). Pullid olid aedikus jahu söömas käinud, aga eile tulid nad sinna ainult kahekaupa ja Jorma ei saanud neid kinni. Lõpuks kasutasime peibutusena lehma ja see meelitas osa pulle aeda. Viimased Jorma lihtsalt ajas sisse. Mina kahetsesin kõike:, et ei hakanud varem neid kinni panema, et ei öelnud Jormale, et juba eile oleks võinud aia kinni panna, kui kõik korraga sees olid, et heinarulli ei lasknud tal aeda sisse panna jne. Lõpuks oli kell kuus õhtul, kui loomad kinni saime. Täitsa pime oli, õnneks kuu paistis ja natuke valgustas.

Rakvere auto tuli juba õhtul kohale, juht arvas, et tal on nii mugavam. Muretsesin ka selle pärast, kuidas suur auto meie kiviaedade vahel manööverdatud saab. Õnneks sai auto ilusasti kohale aetud.

Hommikul oli minu äratus pisut enne viite. Peale kohvijoomist asusime tööle. Meil oli lahendada veel probleem ühe looma puuduvate kõrvanumbritega. Pull oli mõlemad ära kaotanud. Asendusmärgid olid küll ammu tellitud, aga vabalt kõndivale loomale neid niisama kõrva panna ei saa. Mõtlesime õhtul aedikus panna, aga siis läks isegi nii pikale, et jätsime hommikuks. Sellega läks tükk aega, enne, kui Jormal õnnestus auto peal pullile number kõrva saada.

Lehmad ajasime mööda moodulaedest koridori lihtsalt auto peale. Nimetan siin ära ka minejad ja põhjused: Kulla ei jäänud tiineks, ta oli ka juba vana ja väga halva rippuva udaraga. Õigupoolest muutus ta käitumise poolest juba pulli moodi, üritas ise kogu aeg teisi lehmi paaritada. Nagu ma aru sain, siis tsüsti tõttu. Viive ütles, et nii vanal lehmal ravi enam tulemusi ei anna. Leedi jäi kohe peale poegimist udarapõletikku, mis ravile ei allunud. Mõningase aja pärast tekkis ühte veerandisse veel eriti äge põletik ja sealt kadus piim hoopis. Kuna ta oma kehva iseloomu poolest nagunii teab mis lemmik polnud, siis otsustasin ta üsna kerge südamega välja prakeerida. Tema piim läks vasikatele ja kasutasime eriti suuri ettevaatusabinõusid, et mitte teistele lehmadele põletikku edasi anda. Amanda pärast olin ise väga õnnetu. Tal oli kasvaja ja kõik kellega sellest rääkisin, soovitasid ta ära saata.

Praegu on siis alles viis lüpsilehma ja kaks lehmvasikat, kellest endale lehmad kasvatame. Kuna järgmisel aastal lüpsavad Pamela, Sofia ja Lemmik tunduvalt rohkem, kui sellel aastal, siis piima puudust ma ei karda.  Lehmi juurde osta me ei kavatse. Küll on vaja osta limusiini tõupull.

Kuna ma tean, et on ka inimesi, kes arvavad teadvat, kuidas ma majandama peaks, siis nimetan ära, et loomade rahaga maksame ära kütusearved, ostame Fordile mootori, maksame pangalaenu võlgnevuse ja kui juhtub üle jääma, saab Jorma uue voodi.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s