Kuidas pühadeootusest sai töömaraton

Naabrinaine on mitu korda huvi tundnud, et millal oleks võimalik koos linna minna. Ta teab, et mul on loomade eest raha käes ja arvab, et tahan nüüd midagi ostma ka minna. Vanem inimene. Ütlesin talle küll, et ma saan oma ostud internetist ka tehtud , aga ega ta seda juttu väga tõsiselt ei võtnud.

Niisiis, peale seda, kui autoremondi maksumus kõik kenasti tasutud (müstiline summa muidugi) ja tellitud loomadele mineraalid terveks aastaks ja tellitud uus lüpsimasin, seekord DeLavalist ja makstud kütusefirmale vanad arved ja maaomanikele rent (enamusele on üle kantud) ja tasutud pangalaenu võlgnevus ja kantud küla arvele lubatud annetus, siis lubasime endale kasutatud diivanikomplekti ja ongi raha otsas. Tegelikult muidugi arvel olev seda veel ei kajasta, aga aasta lõpus läheb maha ruloonpressi ja niiduki aastamakse, see on suur summa. Kõige selle jaoks polnud vaja laua tagant tõustagi.

Esialgne idee oli müüa täna ja homme veel Viljandi käsitöömessil ja siis pühenduda maja koristamisel, kaunistamisele. Nüüd on selgunud, et vaja on maksimaalselt tooteid valmistada, et raha teenida. Täna müüb käsitöömessil Jorma, mina püüan homseks kaupa juurde teha. Lõpuks on olemas Sadama turu tellimus, kinnitan selle täna, kui on selge, kas kõigeks üldse toorainet jagub. Sadama turule peaks kaup jõudma kolmapäeval, neljapäeval on Viljandi OTTi kaubakohtumine ja laupäeval Steineri aias Taluturu jõululaat.  Reaalsus on see, et enne pühi ei saa ma teha midagi muud, kui ainult tooteid.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s