Kuidas pühadeootusest sai töömaraton

Naabrinaine on mitu korda huvi tundnud, et millal oleks võimalik koos linna minna. Ta teab, et mul on loomade eest raha käes ja arvab, et tahan nüüd midagi ostma ka minna. Vanem inimene. Ütlesin talle küll, et ma saan oma ostud internetist ka tehtud , aga ega ta seda juttu väga tõsiselt ei võtnud.

Niisiis, peale seda, kui autoremondi maksumus kõik kenasti tasutud (müstiline summa muidugi) ja tellitud loomadele mineraalid terveks aastaks ja tellitud uus lüpsimasin, seekord DeLavalist ja makstud kütusefirmale vanad arved ja maaomanikele rent (enamusele on üle kantud) ja tasutud pangalaenu võlgnevus ja kantud küla arvele lubatud annetus, siis lubasime endale kasutatud diivanikomplekti ja ongi raha otsas. Tegelikult muidugi arvel olev seda veel ei kajasta, aga aasta lõpus läheb maha ruloonpressi ja niiduki aastamakse, see on suur summa. Kõige selle jaoks polnud vaja laua tagant tõustagi.

Esialgne idee oli müüa täna ja homme veel Viljandi käsitöömessil ja siis pühenduda maja koristamisel, kaunistamisele. Nüüd on selgunud, et vaja on maksimaalselt tooteid valmistada, et raha teenida. Täna müüb käsitöömessil Jorma, mina püüan homseks kaupa juurde teha. Lõpuks on olemas Sadama turu tellimus, kinnitan selle täna, kui on selge, kas kõigeks üldse toorainet jagub. Sadama turule peaks kaup jõudma kolmapäeval, neljapäeval on Viljandi OTTi kaubakohtumine ja laupäeval Steineri aias Taluturu jõululaat.  Reaalsus on see, et enne pühi ei saa ma teha midagi muud, kui ainult tooteid.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s