Päris rikas

Sellise arvamuse tõi Jorma kuuldavale. Kui kuulis, et töötasin kella viieni öösel, arvas, et siis ma peaks päris rikas olema. Kahjuks ei ole.

Mis teha, kui päeva pikkusest ei piisa. Pean ka tunnistama, et tootlikus langes, kui aru sain, et magama ei pääse, võtsin rahulikumalt. Istusin vahepeal arvutis, saatsin paar arvet, lugesin teiste blogisid.

Täna pidin muidugi ka enam-vähem hommikul tõusma, natuke peale kaheksat. Ergutavalt mõjus uue jäätisemasina saabumine. Otse Itaaliast, väike kompressoriga kodumasin. La Gondola täitis tarnelubaduse täpselt ja masin saabuski viie päevaga. Olin valmis kauem ootama.

Selle eest pealelõunal magasin, kauem, kui algselt plaanis. Nüüd proovin normaalsesse elurütmi tagasi saada. Sellist töö mahtu enam endale ei tekita. Eesmärk pole ju surnuks töötamine.

Numbrid

Ametnike töö kergendamiseks on blogis ära toodud kõikvõimalikud registreeimisnumbrid. Need on olemas iga lehe jaluses, samuti kontaktide lehel.

Kontaktide lehel on olemas ka algne mahetunnistus, mis kehtib. Sellele lisaks saan Taimetoodangu Inspektsioonilt igal aastal nimekirja, kus on ära toodud minu mahedaks tunnistatud loomad, linnud ja maad. Ei hakka seda siis üles panema, kuna see ju muutub.

OÜ Sepa mahetalu nimel on antud avaldus mahetootmine ja ka registrinumber üle kanda OÜ nimele.

MAHETÖÖTLEJA tunnustust momendil veel ei ole, kuid kindlasti teen selle võile, jäätisele (osa sorte), jogurtile, kodujuustule, sõirale ja võib-olla veel millelegi. Juba praegu saan tõestada mahetooraine kasutamist nendes toodetes.

Kõigi minu tegevust puudutavate asjaolude kohta olen nõus isiklikult vastama, vastutan ju nagunii. Kahju, et neid küsimusi siis ei küsitud, kui see nii lihtne oli…

Ja veel:

ministri tänukiri

ELF tänukiri

 

Need tänukirjad ikka tähendavad ka midagi.

Wwoofijad!

Sepa mahetalus ootab teid ees võimalus rohida, trimmerdada, muru niita, proovida lehmalüpsi (päris lüpsmise jaoks on oskusi ka vaja 🙂 ), kanu sööta, mune korjata, aidata piimatoodete pakendamisel.

Saab õppida erinevate piimatoodete valmistamist jäätisest sõirani.

Talus on viis lüpsilehma, lihaveised (kelle karjust saab ka nii edasi panna, kui kontrollida), hulga kanu ja tibusid. Ja üks hüperaktiivne austraalia karjakoer, keda me haige olemises kahtlustame, kui ta käitub nagu tavaline koer 🙂

On “hull” perenaine, kes töötab öösel kella 2-3-ni, et siis pisut varem (nii poole kuuest) tõusta, et veel pisut töötada ja perepoeg, kes tegeleb peaaegu kõigi meeste töödega (need meeste tööd, millega perepoeg ei tegele, jäävad lihtsalt tegemata) ja tema sõbranna, kes on kohal võimalusel.

Ah, jaa kindel see, et jäätisemüügi ja laadamelu kogemuse saab ka.

Peab ära ütlema, et vabatahtlike tööpäevad on normaalse pikkusega ja perenaine ei eelda endaga samas rütmis tegutsemist.

Meil on ka ilus loodus, tiik, vanad kiviaiad ja võimalus tutvuda rohkearvuliste loodus- ja muinas vaatamisväärsustega.

Võimaldame omaette toa (valikus on koos koeraga ja ilma koerata tuba).

Olete oodatud!

Botaanikaaias

Laupäeval, 25.05.13 leiab Sepa mahetalu tooteid Tallinna Botaanikaaia kevadlaadalt.

Peagi tulevad lehele ka mahetunnistus ja kõikvõimalikud registreerimisnumbrid, et ametnikud ikka näeksid, et tegemist on mahetootjaga. Kuna sel nädalal on olnud erakordselt kiire, siis luban seda järgmise nädala alguses teha.

Reisimuljeid ja muudki

IMG_5527Visbys mandlipuu all.

Tegelikult on reisimuljed alles settimata. Mõningase aja möödudes tuleb esile oluline. Meie kava oli ju nii sisutihe, et tõsise ülevaate tegemiseks tuleb appi võtta nii oma fotod, kui reisikava.  Kavatsen sellise tõsisema ülevaate siiski teha, ka endal on pärast hea lugeda, sest mingil hetkel mälu nõrgeneb.

Ma ei tea veel, kui suure probleemi ma endale isiklikult tekitasin, kuid kardetavasti ikka tekitasin. Sest, nagu mulle öeldi, ega seda blogi ju paljud ei loe, aga kui ma ise välja ütlesin, et müün toorpiima, siis võib kellegil tekkida soov asjasse tõsisemalt süveneda ja nagu oma kõrvaga kuulsin “keegi ju selle toidu ikka toodab”. See tähendab, et ametnike jaoks ei ole oluline, kes ja kas maal ära elab. Meie toit võib tulla suurtootjatelt, või välismaalt. Loodan, et tõlgendasin kuuldud lauset valesti.

Pöördun veel ühe korra tagasi oma ametniku töö juurde. Minu jaoks oli väga raske teadmine, et minu otsused muudavad ja määravad teiste inimeste elu. Lastekaitse spetsialistina oli ju tõepoolest selline “võim”. Siiski sõltus minu otsusest vaid ühe pere elu. Meie ametkondade juhtivtöötajate ja eriti muidugi ministeeriumi töötajate ning poliitikute otsustest aga ei sõltu mitte üks pere, vaid võib sõltuda elu maapiirkonnas üldse, ühe tootmissuuna tulevik või mõne kogukonna käekäik. Mina küll kindel ei ole, kas need otsustajad aduvad seda Vastutust, mis kaasneb nende otsustega. Eriti, kui arvestada, et vähemalt ühes valdkonnas on põlvkondade vahetus edukalt toimunud ja see valdkond on ministeeriumid. Meie elu määravad koolilõpetajad, kes ei oma ise mingit elukogemust. Ja seda peaks igaüks enda noorusest ise mäletama, et siis olid värvid erksamad, halvimal juhul lausa must-valged. Pooltoonid tekivad elukogemusega, arusaamine, et on mitu võimalust ja mõistmine, miks vahest on asjad nii nagu nad on. Ja sellest mõistmisest tingitud empaatiatunne ja vastutulek inimestele, sest kõigil on õigus ära elada.

Miks nüüd nii tõsine mõttearendus? Asjad lihtsalt sattusid kokku. Sõitsime koduteel sõbranna juurest läbi ja ta juhtis mu tähelepanu Maalehe artiklile  Loodan siiralt, et asi pole nii, nagu esmapilgul paistab. Lihaveiseid kasvatavad paljud väiketalud ja neile pole suured investeeringud jõukohased. Aastaid tagasi lõpetati niisama lihtsalt mõne lausega paljude väiketalude piimatootmine.

Tagasi tulles Gotlandi juurde. Väga palju talupoode. Päris pisikestest kuni üsna suurteni. Enamuses neist ka enda toodetud kaupa. Talupoed asusid täiesti suvalistes väikestes külades, ilma erilise reklaamita ja mitte suurte teede ääres. Samas on seal vahemaad üsna lühikesed. Põhiline ikkagi see, et ka kohalikud inimesed käivad oma pisikestest talupoodidest ostmas. Suvel on neil muidugi turistid, kes põhilise sissetuleku annavad. Nendes väikestes poekestes toimis iseteenindus: võtad kauba, kirjutad selle vihikusse ja raha paned karpi. Ühes kohas oli koguni võimalus ise kaardimakset teha.

IMG_5364

 

Väikseim nähtud poodidest. Seal müüdi enda valmistatud pastatooteid, need olid mahemärgiga ja iidsetest teraviljadest. Poodi tutvustab grupijuht Merle.

Toimivad kogukonnaköögid. Kasutuseta koolimajades. Ka seal on lapsi nii palju vähemaks jäänud, et koolid on kinni pandud. Toimiv ühistegevus. Samas, kui see saiake ikka nii kehva on, et vaevalt süüa kõlbab, siis minu arusaama kohaselt pole küll oluline, kui hästi see köök nõuetele vastab, kus see tehtud on või kui tugev ühistegevus seal toimub.

IMG_5284

 

Nurgake ühest kogukannaköögist.

Hirm. Koduköögis jäätise tegemist võrreldi operatsiooni sooritamisega. Ei tea, kas ajukirurgia või lihtsa pimesoolelõikusega, aga mis liig, see liig. Oletan, et see ütleja ei olnud jäätisemeister. Meil on siin väga palju inimesi, kes ise teevad nii jäätist, kui kõike muud põnevat ja mida rohkem inimene teab, seda väiksem on selline rumal hirm.

IMG_5451

 

Pildil kõnealune jäätis. Maitse meie jaoks harjumatu, see kollane osa oli safraniga. Esimene suutäis oli ikka päris jube. Samas, oli ka neid kellele meeldis.

IMG_5452

 

Oma ühisettevõtmist tutvustavad rootsi maanaised.

Põnevad ettevõtted. Suurim mulje šokolaadi töökojast. Väga säravate silmadega perenaine ja terve meie grupi ühine ostuhullus. Heas mõttes.

IMG_5387

 

Püüan vältida selliste piltide panemist, kus keegi grupist peal on. Paraku pildistamise ajal ma veel nii ettenägelik ei olnud…

IMG_5386

 

Uksel seisab särav šokolaaditöökoja perenaine.

Uskumatult maitsev saiake.

IMG_5507Pagaritöökoja aknal oli silt, et tegu on rootsi parima pagaritöökojaga. Mina jäin küll uskuma.

IMG_5510Seisavad kaks õde, kes koos seda pagaritöökoda peavad. Toolil meie kohalik giid Riina, kes oli elamus omaette. Usutavasti juurdus meie kõigi sõnavarasse sõna “parkeerima” (parkima).IMG_5384

Siin siis parkimisplatsi silt.

Loodus. Kogesin, et kusagil on kiviaiad veel kõrgemad ja veel kitsamad, kui meil Pikaveres. Ja loomulikult oli neid ka kordades rohkem. Ja muidugi raukarid. Suurejooneline.

IMG_5490

Lammas.Nii nahana…

IMG_5406

 

…kui lihana

IMG_5546

 

Meie jaoks grillitud lammas.

IMG_5553Selle viimase pildi tegemiseni jõudsin alles lisa võttes, esimene taldrikutäis sai ilma igasuguse pildistamiseta ära söödud.

Kirjutasin nüüd pikemalt, kui plaanisin, ometi on siin vaid kübeke kohtadest ja muljetest. Nüüd on küll ülim aeg jälle omaenese töödega jätkata.

 

 

 

 

 

Gotlandile

Juba esmaspäeva varahommikul sõidan uuele reisile. Gotlandi reis on päriselt ka õppereis, koos VTA ametnikega. See tähendab, reis ongi VTA ametnikele, mõni tootja on kaasa kutsutud diskussiooni tekitamiseks. Selles osas pean katsuma end ilmselt tagasi hoida 🙂

Reisi kava on igatahes ülihuvitav. Loodan peale tagasi jõudmist sellest ka kirjutada.

Kodus teostas Trulla oma üllatuse, kelleks on kena väike pullvasikas. Piima puudus on  nüüd jälle läbi. Ka Pamela poegib väga lähemal ajal. Kuidas ma oma energiat toodete ja aiatööde vahel jagama hakkan, on muidugi keeruline.

Trulla valmistub üllatuseks

Täna oli esimene päev, kui voodist päriselt välja sain. Nii, et haige kolm päeva Austrias, kaasa arvatud tagasisõit ja veel kolm päeva Eestis. Luhta läks Vabaõhumuuseumi laat, ei olnud must toodete valmistajat, ega müüma minejat. Jorma lüpsis kolm päeva, tänaseks oli Maia kaubeldud, teadsin ju, et lähen laadale.  Tuleb tunnistada, et antibiootikumid aitavad, üsna lootusetust enesetundest on saanud juba enam-vähem hea.

Täna karjus Sofia pool päeva ja Jorma saatis mu vaatama, mis tal ometi viga on. Sofial ei suutnud mina küll ühtegi viga leida, aga avastasin Trulla. Kõndis minu juurde, endal udar juba suureks läinud. Üllatus missugune, arvasin, et tal on poegimiseni vähemalt kaks, kui mitte kolm kuud. Selgub, et ta on siiski kohe peale eelmist poegimist uuesti tiineks jäänud ja ajaliselt võib sel juhul poegima hakata küll. Ometi lasin tal tiinustki katsuda ja selle info põhjal oleks pidanud aega veel küll olema. Ju siis ikka ongi nii, et maatõugu lehmadel on raske emakat tabada ja nii see segadus tekkiski. Iseenesest selgitab see ka hästi,  miks ta ennast ise kinni jättis, ju ta ise teadis millal vasikas tulema peab 🙂

Tulevane rõõmus sündmus võib väga hästi aset leida ka minu Gotlandil oleku ajal. Sel juhul on mai keskel piima mured murtud ja saan jälle tellimusi täita, ning lõpuks laatadel ka müümas käia.