Taimelaadale!

Sepa mahetalu tooted on täna ja loodetavasti ka homme saadaval Pärnu Taimelaadal. Asume lava vastas.

Tuleb tunnistada, et asi on jälle käest kiskunud. Tööga ma mõtlen. Nii palju on igasuguseid toodete valmistamist segavaid tegureid: loomade ajamine, kartuli võtmine, naabrid… Lohutan ennast, et see on ajutine. Sel nädalal on muidugi üks päev puudu ka, tavaliselt on müügipäevad laupäev ja pühapäev, nüüd siis reede ja laupäev. Nii ongi öö jälle väga lühike olnud.

Järgmisel nädalal müüma ei lähe, ootan, et kõik hoopis siia tuleksid 🙂

Selle eest tuleb koristada…

Mahetoidu päev

Mahetoidu päev Sepa mahetalus Pärnumaal

8. septembril 2013.a. kell 11:30-15:00

toimub mahetoidu päev maaliliste kiviaedadega Pikavere külas Pärnumaal.

Sepa mahetalu tutvustab oma talu töid ja tegemisi.

Kohal on päevajuht lastele, võimalik kaasa lüüa erinevates põnevates mängudes.

Toimub mahetoidu tutvustus nii sõnas, kui ka maitses.

Pakutakse tasuta kerget einet, mis on valmistatud ainult mahetoorainest.

Võimalus kaasa osta erinevaid mahetooteid

Ilma vingerpusside eest varjuks suur telk.

Meeleolu loob elav muusika Olavi Kõrre esituses.

Tasuta buss talupäevale väljub Pärnu teater Endla eest parklast kell 11.00 ja tagasi toob kell 15.00

Kogu üritus on osalejatele tasuta.

Korraldavad  OÜ Sepa mahetalu ja Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames

Praeguseks on teada, et oma kaubaga on kohal Kaatarusaare talu. Sepa mahetalu tooted loomulikult ka saadaval. Loodan, et tulla saab ka Tõrvaaugu talu.

Wwoofer Kiersten

Kiersten avaldas aegsasti soovi meile tulla. Kahjuks sattus see tulemine ühele kiirematest nädalatest, nii ei saanud me väga tema siin viibimisele pühenduda. Kiersten saabus teisipäeval ja jõudis koos Jormaga Hapukurgifestivalile üsna hilja. Kuna vihma ka sadas, siis ei olnud me seal enam kaua, vaid pakkisime asjad ja sõitsime koju. Sõitmine iseenesest oli pisut raskendatud, nimelt auto generaator oli lakanud töötamast (hommikul veel töötas!) ja Jorma ühendas järgi traktori aku, et üldse koju tagasi saada. Samuti tuli jälgida temperatuuri, radiaator on ka katki… Üliväga kaua võtab aega BTA kindlustuse KASKO juhtumi lahendamine. Nii sõidame vist juba üle kuu katkise radiaatoriga. Ja veel vahemärkusena: ilmselt on Fordi tootja ette näinud auto ära viskamise, kui generaatoriga midagi juhtub, sest seda ei saa lihtsalt kätte.

Igatahes koju me jõudsime. Õhtusöögiks oli plaanis pasta. Ja uskuge, ma tõesti ei söandanud seda valmistada, kui majas on itaallanna. Niisiis tegin Kierstenile ettepaneku süüa teha. Õnneks oli ta sellega kohe nõus ja valmistas väga maitsva toidu. Sellega oli esimene päev ka läbi, mis läbi.

Komapäeval oli meil plaanis limusiinidelt verevõtmine. Algus küll natuke venis ja Kiersten pidi lihtsalt ootama, kuid siis andis Helve (loomaarst) talle ülesande loomade numbrid vereproovide järjekorras üles kirjutada. See oli ka märksa turvalisem ülesanne, kui pisut närvilisi nii 500-600 kiloseid lehmi aias puuri ajada. Kuna see möll kestis vast paar tundi, päev on aga teadupoolest pikem , siis palusin tal peale lõunat kartuleid võtta. See oli ka üks lihtsamini selgitatavaid ülesandeid. Sel momendil sain veel Sigridi abi tõlkimisel kasutada. Suhtlemisega oli muidu nii, et minu õnneks selgus, et ma siiski suudan ennast mõistetavaks teha. Muidugi mitte nii hästi, kui peaks, aga siiski. Jorma räägib inglise keelt märgatavalt paremini, nii et temal probleemi polnud. Nii suhtleski peamiselt Jorma. Vaatamata kesisele keeleoskusele läksin meie palvemaja tutvustama siiski mina. Õnneks tuli Kalama Andres ja aitas mu hädast välja. Ta rääkis päris hästi, kuigi algul kinnitas, et ei räägi üldse 🙂

Neljapäev on meil teadupärast kaubaringi päev. See tähendab seda, et olgu või vabatahtlik majas, enne ma talle aega pühendada ei saa, kui kaup välja saadetud on. Peale seda palusin Kierstenil veel kartuleid võtta. Õhtul pidi Jorma laenatud aiamoodulid Mihklisse tagasi viima, ta kutsus Kiersteni kaasa, et Mihkli kirikut näidata. Sisse nad muidugi ei saanud, aga kirik avaldas ka väljast muljet. Päris õhtul leidis Berry väljast siili ja Jorma tõi loomakese korraks sisse, et näidata.

IMG_5982Siil sai muidugi välja tagasi ja koera hoidsime toas, et ta teda rohkem ei kimbutaks.

Reedel oli rendikäru veel meie käes, nii otsustas Jorma natuke puid vedada. Kiersten aitas siis puid laduda. Minu enda aeg oli täidetud Lüübnitsa laadaks ette valmistuste tegemisega. Peale puude vedu tuli käru linna tagasi viia, arvasime mõlemad, et kuna Kiersten Eestit eriti rohkem ei näe, kui meie näitame, siis on mõttekas talle Pärnut tutvustada. Jorma siis näitas randa ja ausalt-öelda ma ei teagi mida veel.

Laupäeva kohta andsime valida, kas Kierten tahab koos meiega laadale tulla või eelistab Pikaverre jääda. Valik langes laada kasuks. See tähendas paraku ka kell 3.00 öösel tõusmist. Pakkisime asjad auto peale ja sõitsime kõige otsemat teed Lüübnitsa suunas. Korraldajad tahtsid, et kaupmehed enne kella 8.00 kohal oleksid. Laat algas muidu kell 10.00. Kohale jõudes rõõmustas meid hea müügikoht, meie ja lava vahel oli ainult üks müüja veel.

IMG_5990

Seekord oli selle üle topelt suur rõõm, kauge külaline sai meie kultuurist mugavalt osa. Peab ütlema, et programm oli küll väga hea. Ei olnud mingeid tühje vahesid, ega ootepause, üks esineja järgnes teisele. Valdavalt rahvatantsijad, nii eesti, seto- kui vene grupid.

IMG_5997Siin on tantsuhoos ainus seto segarühm. Nime kahjuks peast ei mäleta.

IMG_6001Vaade meie oma telgist. Parasjagu esinevad vene noored.

Peaesineja oli Anne Veski.

IMG_6004Ja kuigi heli ei olnud just parim, tegi vähemalt meie diiva väga korraliku kontserdi. Kõlasid armastatud lood, sõnad olid peas ja esitus hea. Inimesed tõid talle tänutäheks ohtralt lilli, sibulaid, küüslauku ja vist muudki aiakraami.

Teiseks päevaks me jääda ei plaaninudki, Kiersten pidi pühapäeval juba ära sõitma ja ka ööbimist oleks olnud natuke keeruline korraldada. Nii sõitsime koju, kohale jõudsime 23.30. Sellised need kaugemad laadad on.

Pühapäeval oli siiski ärasõiduni veel  aega. Palusin Jormat, et ta Kiersteni õunu korjama ja puhastama paneks. Nii saigi viimaseks tööks õunamoosi materjali ettevalmistamine. Mõtlesin natuke ka meie muusikat tutvustada. Pärt muljet ei avaldanud, Maarja ka mitte. Laulupidu avaldas küll, selle mastaapsus. Aga siis pani Jorma Evert and The Two Dragonsi mängima ja see avaldas küll muljet. Kohe nii palju, et Kiersten plaanib New Yorgis nende kontserdile minna.

Küsisin Kierstenilt muljeid meie maa kohta. Vastuseks kuulsin positiivset: Eesti on roheline ja sinine, puhas, inimesed on uhked oma maa üle, maal ja väikelinnades on veel noori. Talle meeldis.

Kirjutamiseks ja piltide avaldamiseks küsisin luba ja selle ka sain.

Meie Jormaga jõudsime järeldusele, et ootame rohkem vabatahtlikke ja et 5 päeva on liiga lühike. Seitse päeva võiks olla minimaalne aeg ja optimaalne aeg on kaks nädalat. Siis jõuab midagi tehtud ka ja meie jõuame oma piirkonda tutvustada. See, mida näitame sõltub suuresti inimese enda huvist.

Made in Pikavere

IMG_6020Ilmselt pole need kõige suuremad arbuus ja viinamarjad, küll aga ühed maitsvamad, mis ma üldse saanud olen. Viinamarja alumised kobarad on küll meie valged kanad ammu ära söönud, aga õnneks nad kõike ka kätte ei saa.

 

Kiire nädal

See nädal on läinud üsna ebatavaliselt. Kõigepealt lehmadele uus karjamaa. Ja kuna sinna tuleb mõni samm kõndida, siis said lõpuks Trulla sõrad ka värgitud (pediküür lehmale 🙂 ). Siis kutsusin limusiinid majale lähemale, et saaks karjuseliini natuke lühemaks. Minu kõva ja väidetavalt kileda vissi-vissi peale tulid nad üsna suure jooksuga.

IMG217

 

Ja edasi üle tänava kodu poole.

IMG219

 

Asti ja Ella

Teisipäeval Hapukurgifestival Tahkurannas. Suurepärane kurgipidu. Sel aastal rikkus küll vihm pool pidu ära, aga mina jäin ikkagi rahule. Ja miks mitte rahule jääda, kui paar tundi müüsin jäätist nii, et kogu aeg oli järjekord. Isegi üle kümne inimese seisis ja ootas. Nii, et järjekordne tore päev. Ja korraldus muidugi hea, nii nagu Tahkurannas kombeks.

IMG_5974Lavalt tervitab osalejaid Tiiu, sõnajärge ootab Raili.

Ise külastasin minu müügikoha kõrval asuvat Fotostuudiot:

Filmikohvik Hapukurgifestival Nele Tamm-1Naeratusele aitasid kaasa mööduvad noormehed, üks hõikas “Naerata!”

Festivalile jõudis ka meie praegune vabatahtlik Kiersten. Teme siinolekust kirjutan pikemalt, kui selleks loa saan.

Kolmapäevaks oli meil kokku lepitud lihaveistelt vereproovide võtmine. Seda peab tegema kord nelja aasta tagant.  Meie (ja ka meie loomade) jaoks oli see esmakordne kogemus. Laenasime jällegi moodulaedu, meil küll on, aga suurema karja korraga püüdmiseks ikkagi ei jätku. Enamus sai ka kenasti aeda.

IMG_5975See asi, mille ümber askeldatakse, on puur. Loomad pidid läbi selle välja tulema, muidugi väikese peatusega, et vereproov võetud saaks. Enam-vähem nii see ka läks.

IMG_5980Peale verevõtmise lõppu oli mul piimajahutaja tühjaks teha. Nädala rütm oli ju teisipäevase müügipäevaga rikutud, nii oli hea, et enne õhtust lüpsi jahutaja tühjaks sain.

Nüüd valmistun laupäevaseks Lüübnitsa laadaks. Enne seda oli täna veel grupp hiidlasi võõrustada. Pakkusin oma tooteid maitsta:

IMG_5985Ka rääkisin oma talust, näitasin küla ja meie palvemaja. Palvemaja juures tehti ka grupipilti:

IMG_5986Ja nagu sellest veel vähe oleks, avaldas soovi tulla ka maheinspektor. Nii, et ka kontroll käis täna ära. Ettekirjutusi ei tehtud 🙂

Nüüd siis teen sõira. Täpselt nii palju, kui see tooraine poolest võimalik on. Ilmselt tuleb väga pikk päev.

 

 

 

 

 

 

Tüdrukud kolisid

Kolisime mullikad Tammiku taha, praegu on nad Lii ja Andruse maja juures, hiljem tuleb karjust edasi panna. Väga kultuursed loomad, ajamise juures polnud ainsatki probleemi. Muidugi oli Jormal ka eeltöö väga hästi tehtud. Karjusega koridor pandud, nii et neil polnudki muud varianti, kui mööda seda minna. Jorma vilistas (see on meil kutsumine) ees ja mina jalutasin koos koeraga taga.  Nii pildistasin alles siis, kui nad juba kohal olid ja uut karjamaad uurisid.

IMG_5961See seltskond koosneb kahest holstein-friisi mullikast, ühest puhtatõulisest limusiinist ja ülejäänud on ristandid. Suur kari on ühtlasema välimusega. Ristandid on paratamatus, kui on ka lüpsilehmad, keda paaritab limusiini (sel aastal küll maatõugu) pull.

Vutid on ka juba üsna suured:

IMG_5971Vutid on ainsad põllumajanduslinnud, keda saab pidada ainult puuris. Kui nad lahti pääsevad, siis lendavad ära ja ilma inimeseta kahjuks ellu ei jää. Munema peaks need linnukesed umbes kolme nädala pärast hakkama.

Aias hakkas õitsema “sinine” kaunitar Charles de Gauelle

IMG_5966Tema kõrval on kahevärviline France Libre. Selle roosi nupud on oranžid ja avanenud õied muutuvad peaaegu punaseks.

IMG_5967Sel aastal ostetud roosid on alles väikesed ja õitsevad mõne õiega. Seevastu vana olija Las Vegas näitab tõelist hiilgust:

IMG_5968

Küllus

August on saagi valmimise ja koristuse kuu. Lõikuskuu.

IMG_5951Kulikovskoe. Minu teada peaks olema tegemist sügisõunaga, aga valmis mis valmis. Magus-hapu ja vürtsikas, soovitan.

IMG_5945Krügeri tuviõun. See on küll suveõun ja osa on juba mahagi varisenud.

IMG_5957Valge klaar. Puu võras varjus on veel poolvalminud õunu.

IMG_5948Pepi. Valmis veel ei ole, aga ilus vaadata 🙂

IMG_5953Sorti ei tea, omajuurne ploom. Ploome on sel aastal ka üsna kenasti.

IMG_5940Enamus lillepeenraid on sügisest korda kaevatud.

IMG_5942Pildil olev elektrikarjus hoiab muide suurepäraselt peenrast eemal nii kõik umbes 150 kana, kui ka karjakoera 🙂

Suguelu

Juba töölBruno võtab uues kodus oma ülesandeid tõsiselt. Ilmselt saabus ta ka õigel ajal, et kohe alustada 🙂

IMG_5932Kiki on ka seda meelt, et tuleb seksiga tegeleda. Nii ilmselget teadaannet ei saa ükski pull ignoreerida.

IMG_5936Partneriks on tal puhtatõuline eesti maatõugu pullike, kes on küll väga aktiivne paaritaja, kuid nime ma talle ei pannud…

 

 

 

Lahkumised ja saabumine

Igavestele karjamaadele lahkus Ellik, noor limusiini lehm. Leinab vasikas Esme koos oma sõbranna Lonniga.

Alati, kui loom hukkub on süüdi looma omanik. Me ei saa juhtunut muuta, saame ainult vigadest õppida.

Meie karjast lahkus ka limusiini pullike Bruno.

IMG_5918

Bruno on pullidest ainsana nimega ja seda põhjusel, et lootsin ta sugupulliks müüa. Peaaegu nii ka läks. Nimelt avanes võimalus pull lehma vastu vahetada. Kuna piima on väga juurde vaja, siis oli see minu jaoks hea vahetus.

Just helistas ka Bruno uus omanik ja teatas, et lehmad tervitasid Brunot suure huviga ja ühte ta juba paaritas ka. Edu uues kodus!

Meile saabus Kiki.

IMG_5912

Sellel pildidl on ta veel oma vanas kodus. Kiki on parimas vanuses ja eelmise omaniku sõnul lüpsab väga hästi.