Wwoofer Kiersten

Kiersten avaldas aegsasti soovi meile tulla. Kahjuks sattus see tulemine ühele kiirematest nädalatest, nii ei saanud me väga tema siin viibimisele pühenduda. Kiersten saabus teisipäeval ja jõudis koos Jormaga Hapukurgifestivalile üsna hilja. Kuna vihma ka sadas, siis ei olnud me seal enam kaua, vaid pakkisime asjad ja sõitsime koju. Sõitmine iseenesest oli pisut raskendatud, nimelt auto generaator oli lakanud töötamast (hommikul veel töötas!) ja Jorma ühendas järgi traktori aku, et üldse koju tagasi saada. Samuti tuli jälgida temperatuuri, radiaator on ka katki… Üliväga kaua võtab aega BTA kindlustuse KASKO juhtumi lahendamine. Nii sõidame vist juba üle kuu katkise radiaatoriga. Ja veel vahemärkusena: ilmselt on Fordi tootja ette näinud auto ära viskamise, kui generaatoriga midagi juhtub, sest seda ei saa lihtsalt kätte.

Igatahes koju me jõudsime. Õhtusöögiks oli plaanis pasta. Ja uskuge, ma tõesti ei söandanud seda valmistada, kui majas on itaallanna. Niisiis tegin Kierstenile ettepaneku süüa teha. Õnneks oli ta sellega kohe nõus ja valmistas väga maitsva toidu. Sellega oli esimene päev ka läbi, mis läbi.

Komapäeval oli meil plaanis limusiinidelt verevõtmine. Algus küll natuke venis ja Kiersten pidi lihtsalt ootama, kuid siis andis Helve (loomaarst) talle ülesande loomade numbrid vereproovide järjekorras üles kirjutada. See oli ka märksa turvalisem ülesanne, kui pisut närvilisi nii 500-600 kiloseid lehmi aias puuri ajada. Kuna see möll kestis vast paar tundi, päev on aga teadupoolest pikem , siis palusin tal peale lõunat kartuleid võtta. See oli ka üks lihtsamini selgitatavaid ülesandeid. Sel momendil sain veel Sigridi abi tõlkimisel kasutada. Suhtlemisega oli muidu nii, et minu õnneks selgus, et ma siiski suudan ennast mõistetavaks teha. Muidugi mitte nii hästi, kui peaks, aga siiski. Jorma räägib inglise keelt märgatavalt paremini, nii et temal probleemi polnud. Nii suhtleski peamiselt Jorma. Vaatamata kesisele keeleoskusele läksin meie palvemaja tutvustama siiski mina. Õnneks tuli Kalama Andres ja aitas mu hädast välja. Ta rääkis päris hästi, kuigi algul kinnitas, et ei räägi üldse🙂

Neljapäev on meil teadupärast kaubaringi päev. See tähendab seda, et olgu või vabatahtlik majas, enne ma talle aega pühendada ei saa, kui kaup välja saadetud on. Peale seda palusin Kierstenil veel kartuleid võtta. Õhtul pidi Jorma laenatud aiamoodulid Mihklisse tagasi viima, ta kutsus Kiersteni kaasa, et Mihkli kirikut näidata. Sisse nad muidugi ei saanud, aga kirik avaldas ka väljast muljet. Päris õhtul leidis Berry väljast siili ja Jorma tõi loomakese korraks sisse, et näidata.

IMG_5982Siil sai muidugi välja tagasi ja koera hoidsime toas, et ta teda rohkem ei kimbutaks.

Reedel oli rendikäru veel meie käes, nii otsustas Jorma natuke puid vedada. Kiersten aitas siis puid laduda. Minu enda aeg oli täidetud Lüübnitsa laadaks ette valmistuste tegemisega. Peale puude vedu tuli käru linna tagasi viia, arvasime mõlemad, et kuna Kiersten Eestit eriti rohkem ei näe, kui meie näitame, siis on mõttekas talle Pärnut tutvustada. Jorma siis näitas randa ja ausalt-öelda ma ei teagi mida veel.

Laupäeva kohta andsime valida, kas Kierten tahab koos meiega laadale tulla või eelistab Pikaverre jääda. Valik langes laada kasuks. See tähendas paraku ka kell 3.00 öösel tõusmist. Pakkisime asjad auto peale ja sõitsime kõige otsemat teed Lüübnitsa suunas. Korraldajad tahtsid, et kaupmehed enne kella 8.00 kohal oleksid. Laat algas muidu kell 10.00. Kohale jõudes rõõmustas meid hea müügikoht, meie ja lava vahel oli ainult üks müüja veel.

IMG_5990

Seekord oli selle üle topelt suur rõõm, kauge külaline sai meie kultuurist mugavalt osa. Peab ütlema, et programm oli küll väga hea. Ei olnud mingeid tühje vahesid, ega ootepause, üks esineja järgnes teisele. Valdavalt rahvatantsijad, nii eesti, seto- kui vene grupid.

IMG_5997Siin on tantsuhoos ainus seto segarühm. Nime kahjuks peast ei mäleta.

IMG_6001Vaade meie oma telgist. Parasjagu esinevad vene noored.

Peaesineja oli Anne Veski.

IMG_6004Ja kuigi heli ei olnud just parim, tegi vähemalt meie diiva väga korraliku kontserdi. Kõlasid armastatud lood, sõnad olid peas ja esitus hea. Inimesed tõid talle tänutäheks ohtralt lilli, sibulaid, küüslauku ja vist muudki aiakraami.

Teiseks päevaks me jääda ei plaaninudki, Kiersten pidi pühapäeval juba ära sõitma ja ka ööbimist oleks olnud natuke keeruline korraldada. Nii sõitsime koju, kohale jõudsime 23.30. Sellised need kaugemad laadad on.

Pühapäeval oli siiski ärasõiduni veel  aega. Palusin Jormat, et ta Kiersteni õunu korjama ja puhastama paneks. Nii saigi viimaseks tööks õunamoosi materjali ettevalmistamine. Mõtlesin natuke ka meie muusikat tutvustada. Pärt muljet ei avaldanud, Maarja ka mitte. Laulupidu avaldas küll, selle mastaapsus. Aga siis pani Jorma Evert and The Two Dragonsi mängima ja see avaldas küll muljet. Kohe nii palju, et Kiersten plaanib New Yorgis nende kontserdile minna.

Küsisin Kierstenilt muljeid meie maa kohta. Vastuseks kuulsin positiivset: Eesti on roheline ja sinine, puhas, inimesed on uhked oma maa üle, maal ja väikelinnades on veel noori. Talle meeldis.

Kirjutamiseks ja piltide avaldamiseks küsisin luba ja selle ka sain.

Meie Jormaga jõudsime järeldusele, et ootame rohkem vabatahtlikke ja et 5 päeva on liiga lühike. Seitse päeva võiks olla minimaalne aeg ja optimaalne aeg on kaks nädalat. Siis jõuab midagi tehtud ka ja meie jõuame oma piirkonda tutvustada. See, mida näitame sõltub suuresti inimese enda huvist.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s