Wwoof teiselt poolt nähtuna

“I found the farm to be both quaint, lovely, and beautiful. My host Nele and her son made my feel at home and went above and beyond to make me feel as comfortable as possible. I learned much about how difficult it is to run a small farm in a post-Soviet country. It’s remarkable that they can keep this farm running with basically only themselves and some assistance from local inhabitants. 
I loved seeing all the cuisine and the uses of local vegetables as well as the milk from their dairy cows. I don’t think I will ever be able to drink milk in American again! The milk, butter, and cheese that Nele creates is just absolutely delicious. 
Unfortunately Nele does not speak much English, I wish I we could speak the same language so we could talk about what life is like in Estonia. She does speak Russian and Estonia so if you speak either of those languages then you are in luck. Either way, you will walk away from her farm with a wonderful experience. I only wish I could have stayed longer.”

Küsisin tagasisidet talu külastanud selle suve vabatahtlikelt. See oli Kiersteni tagasiside talus kogetule. Loodan, et teised ka saavad vastata. Tahan Wwoofi lehel talu tutvustuses neid vastuseid kasutada, ootan veel pisut. Iseenesest saab ka ainult sellega natuke värvi tutvustusele lisada.

Minu inglise keel edeneb siiani visalt. Igal neljapäeval on tund, nii et nüüd olen ise ka kaubaringi sõitnud. Olen otsustanud mitte puududa, nii kehva algtaseme juures poleks see just hea mõte. Iseenesest on üsna kummaline end rumalana tunda. Tavaliselt mul sellist tunnet ei teki. Üks tark inimene ütles selle mõtteavalduse peale, et see ei lase nina liiga püsti ajada (ütluse mõte oli selline). Ilmselt see nii ongi.

Ühe õppetunni sain veel: eile Pärnu turul, oma naabermüüjalt ja täitsa tasuta🙂 Vaatasin mitu tundi, kuidas ta õunu ja õunamahla müüs. Ilusad endakasvatatud õunad, värske õunamahl ja pastöriseeritud õunamahl. Õuntel erinev hind, ikka nii, et vähe kehvemad odavamalt. Ja plekiga õunad ta pani kõrvale, lõikas pleki välja ja ütles, et need lähevad mahlaks.

Mõtlesin kahetsusega oma korjamata jäänud õuntele. Sel aastal oli väga hea saak ja üldse mitte ei õunamähkuri ega -koi kahjustust. Rohkem  nii ei tee. Meil on õunapuud olemas, nii Pikaveres, kui Naissoos, nii vanad, kui minu istutatud. Sest meie pere on alati aia rajanud: ma tean, et vanemad istutasid Tammarusse viljapuid, Naissooosse rajasid nad uue õunaaia vanale lisaks. Koongasse istutasid palju õunapuid. Ma ei tea, kas nad Oidremale jõudsid puid istutada, aga mind ei üllataks, kui ka seal oleks nende istutatud puid. Nii olen ka mina Pikaverre uue viljapuuaia rajanud, see pole küll veel valmis, aga esimesed puud kannavad juba päris korralikult. Nii, et puud ju juba on. See, et saak enamalt jaolt koristamata jäi ei ole mitte laiskuse viga, vaid me lihtsalt ei jõua kõike tehtud. Mis toob uuesti ka vabatahtlike teema juurde tagasi. Rohkem vabatahtlikke palun!

Õunamahla me muidugi tegime, nii 140 liitrit, enda tarbeks. Samas ütles Jorma selle minu jutu peale, et mahla saaks ju veel teha. Muidugi saaks, maha varisenud õunad kõlbavad praegu veel mahlaks. 

Arvestades ka seda, et kogu ülearune (ja õigupoolest enamgi) juurikasaak – porgand ja punane peet on müüdud ja oleks rohkemgi ostetud, tuleb järgmisel aastal juurikaid rohkem maha panna. Nii, et tööd siin jätkub.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s