Ajakirjanduse lainel

Varsti peaks ilmuma Pärnu Postimehes artikkel meie talu kohta.

Tükk aega tagasi  toimunud Maalehe külaskäigu tulemusel peaks artikkel rehielamutest, kus meist ka kirjutatkse, ilmuma sellel neljapäeval.

Ajakirja Mari artikkel näeb välja selline:

ajakiri mari1 ajakiri mari2

ajakiri mari3

 

Artikkel ilmus veebruaris 2014 aastal.

Varasemalt siia blogisse mitte jõudnud on Eesti Naise artikkel:

eesti naine1

eesti naine2

eesti naine3

eesti naine4See ilmus juulis 2012 aastal.

 

Advertisements

Ja veel kehvemaks läheb

Meil on olnud juba mõningane aeg mure uue lehma Taiga pärast. Pildi temast, kui ikka on keda pildistada, panen siis, kui ta vähe kabedam välja näeb.

Taiga on hiiglane, tema turjakõrgus on suurem, kui minu pikkus. See heasüdamlik hiiglane jäi haigeks. Ravisime teda vastavalt oma tarkusele ja võimalusele. Kuna praegu on veterinaarid muutunud täiesti väljasurnud elukutseks (on ainult väikeloomakliinikud ja sealsed arstid, kes ei tegele suurloomadega), siis ei osanud mujale pöörduda, kui Tartusse. Täna siis käis Maaülikooli kliiniku meeskond lehma diagnoosimas.

maaülikooli veterinaaridSee on mobiilifoto ja pole väga kvaliteetne.

Nüüd ma vähemalt tean, mis viga on ja oskan looma edaspidi ka jälgida. Kahjuks midagi väga rõõmustavat ei kuulnud. See häda, mis minu kirjelduste põhjal kohapeal (telefoni)konsultatsiooni võimaldaval arstil pakkuda oli, ei ole paikapidav. Vähemalt tean, kuidas looma edasi sööta, sest ketoosi pole tal kohe kindlasti.

Kahjuks läheb kogu see teadmine mulle väga palju maksma, koduvisiit Tartust…

Isiklikult pean ebanormaalseks olukorda, kus loomapidajad on sisuliselt abitus seisus. Liiguvad euroopa toetusrahad ja see peaks võimaldama riiklikku tugiteenust ka selles valdkonnas. Eriti, kuna tegemist on elusolenditega. Praegu on riigi toel võimalik vaid korjust utiliseerida…

 

Kehv päev

Laupäevane müük põrus täiega nii Viljandis, kui Pärnus. Viljandi üle on üsna pikalt muljetatud FB-s Laadarahva grupis. Natuke lohutab, et teistel ka kehvasti läks. Pärnus oli müüjaid nii vähe, et eraldi keegi kurtma ei ole hakanud. Kuna mul puuduvad masohhistlikud  kalduvused, siis järgmisel laupäeval sinna minema ei hakka. Kui just ilm imekombel uuesti talveks ei pööra, mida paraku ei paista juhtuvat.

Küll on endiselt plaanis nii Pärnu-, kui Viljandi OTT.

Jääfestival ja Kuldkala

Homme, see tähendab 15.02.2014, laupäeval on võimalik Sepa mahetalu tooteid osta Pärnus toimuva Jääfestivali laadalt. Pärnus on kaasas jäätisekülmik koos jäätistega. Pakkuda nii koju kaasa, kui kohapeal söömiseks.  Loomulikult on müügil sõir, nii köömnetega, kui ürtidega. Natukene on kaasas võid, kodujuustu, mustsõstra jogurtit ja küüslauguvõiet.  Veel võtan kaasa ürditeed ja Tosca kooki. Müün mina ise.

Kuldkala toimub Viljandis ja seal on müümas teine meeskond. Jorma esindab meie talu ja esimese katse teeme koostööks Uue-Kingu kohvikuga, kust on müümas Andrei. Uue-Kingu kohvik pakub türgi kohvi, mis on konkurentsitult parim kohv, mida mina saanud olen.

Meie kaubast on Viljandis sõir, nii köömnetega, kui ürtidega, natuke võid ja küüslauguvõiet. Veel on võimalik osta sooje lihapirukaid ja Tosca kooki. Jäätist seal kaasas ei ole.

Vaatame, kuidas koostöö sujub, kui kõik hästi läheb hakkabki meie teine müügikoht liikuma koos Uue-Kingu kohvikuga. Seal saab siis lisaks võrratule kohvile ka rohkem kohvi kõrvast osta.

Juba järgmisel neljapäeval on Sepa mahetalu koos teiste toredate tootjatega Pärnumaa Toiduvõrgustiku OTT (Otse Tootjalt Tarbijale) esimesel kaubakohtumisel Pärnus Kooli tn 13.

Laupäeval 22.02.2014 on Sepa mahetalu Viljandi OTTi kaubakohtumisel Uku Keskuses. Lisaks ka Pärnus Jääfestivalil.

Kuidas ma meest otsisin

Ausõna. Talvel tulevad vahest igasugu imelikud mõtted pähe, no suvel ei ole ju aega mõelda. Niisiis mõtlesin, et pole ammu teatris käinud ja kuna Kersti kontakt oli ikka kenasti olemas, siis palusin end tema teatrireiside listi lisada. Esimese pakkumise sain juba vana aasta lõpus ja kuigi etendus esmapilgul väga paljulubav ei olnud, otsustasin siiski minna. Tellisin piletid kahele, sõbranna arvas, et kuna tal mees hullult pikad päevad tööl on, siis tema võib tulla ka ilma meheta minuga kaasa. Aga… minekuni oli pea kaks kuud aega. Vahepeal jõudis sõbranna mees töölt üldse ära tulla, mis pani mind kõhklema, kas ikka sobib ainult sõbrannat kutsuda. Ja veel helistas üks teine tuttav, kes jagas oma rõõmu vast leitud suurepärase suhte üle. Mis pani mind muidugi mõtlema. Kuidas mina ikka veel üksi olen? Ja miks ma üldse mitte midagi ei tee, et enda kõrvale kaaslast leida?

Tegin siis enda jaoks väikese kompromissi: katsun leida kaaslase teatrisse minekuks. Aktiveerisin pool juhuslikult tehtud (ja üli pealetükkiva) kasutajakonto ühes suhtlusportaalis ja asusin välja selgitama enda šansse peagi saabuvaks teatrireisiks kaaslast leida. Algus oli üsna paljutõotav, aga mida päev edasi, seda selgemaks hakkas saama, et ega ikka ei õnnestu.

Huvitav selle portaali puhul oli muidugi inimeste ära tundmine. Ainult… minu teada abielus inimesed olid sinna millegipärast märkinud “vallaline”, “kohtun kellegagi”. Tunnistan, et peale päriselt täiskasvanuks saamist (mis juhtus oluliselt hiljem, kui oleks võinud arvata) ei istu mulle sellised asjad kohe sugugi. Aga ega see pole muidugi minu asi, kuidas keegi oma elu elab.

Lõpuks juhtus veel selline kummaline asi, et jäin haigeks. Korraks hakkasin isegi mõtlema, äkki on asi psühholoogiline – et kui otsustasin kaaslase leida ja hakkama ei saanud, siis jäin enesekaitseks haigeks.  Ma ei olnud kuni mineku päeva hommikuni otsustanud, kas tervis kannatab terve päeva kultuuri nautida (enne oli plaanis veel Kumu külastus), niisiis andsin FBs teada, et on võimalik saada kaks teatripiletit. Minu õnneks tahtjaid ei olnud. Nii panin lihtsalt riidesse ja läksin.

Tunnistan, et mina polnud Kumus enne käinudki. Väga tore oli, kui välja arvata mind aeg-ajalt vallanud kartus, et eksin selles labürindis lihtsalt ära 🙂 Niisiis jälgisin keskmisest hoolsamalt, et õigel ajal tulema hakata ja bussi juurde jõuda.

Teater ületas küll minu ootused. Väga kiire stseenide vaheldumine, naljaks ja tõsine korraga. Üsna head näitlejatööd. Elamus. Mis oligi mineku eesmärk.

Aga mehe otsingud? Aitab küll 🙂 Järgmiseks korraks kutsun tõesti sõbranna kaasa, piletid on ju juba olemas. Tuleb lihtsalt kohe selgitustööd alustada, et ta mees mõistvalt suhtuks 🙂

Ilmunud

Ajakirjas “Mari” meie taluelu tutvustav artikkel Pealkiri võtab asja kenasti kokku küll…

Neljapäeval soetame selle numbri endalegi, mitte et ma ei teaks mis seal kirjas, aga lihtsalt ilus vaadata 🙂

Plaanisin “Eesti Naises” ilmunu sisse skaneerituna siia blogisse panna, aga pole pihta saanud. Äkki panen siis korraga.