Milleks mulle põhimõtted, kui raha on vaja

Olen nüüd juba mõningane aeg mõelnud, mida teha. Jäätisega. Olen üks vähestest, kes ei kasuta jäätises glükoosisiirupit. Ei ole vajalikuks pidanud, olen tahtnud “õieti” teha, see tähendab ilma kahjulike lisaaineteta. Aga nüüd hakkasin mõtlema. Olen kuulnud peaaegu ainult ülikiitvaid hinnanguid LaMuu ja Mama Tonis jäätiste kohta. Seal on glükoosisiirup mõlemas sees.

Effekt on mitmene: inimene sööb ja tahab muudkui veel. Organism ei anna signaali, et aitab. Jäätis on pehmem, ka täiesti külmununa võetav. Odavam on ka, kui suhkur. Niisiis, miks mitte sama teed minna?

Kas on keegi, kes on valmis sel teemal sõna võtma ja toetama seda poolt minust, kes tahab jätkata naturaalse tootega, mis külmub kõvaks ja sulab vedelaks (stabilisaatoreid ju ka pole) või tuleb teha nii, nagu kõik teised kasumlikud tootmised ja anda tarbijale, seda mida ta soovib (või arvab soovivat). Mahedad stabilisaatorid on täiesti olemas, ju on ka mahe glükoosisiirup, kui LaMuu mahemärgiga on. Ilmselt on nüüd juba kõike võimalik ka mahedana leida, kui hästi otsida. Nii, et kas JOKK?

Siin glükoosisiirupi kohta link ja siin , kusjuures mina ei tea, kas Balbiino sisaldab või mitte, aga lisan ühe etiketi (Mama Tonis), lihtsalt maha pildistatuna:

mama tonis

5 thoughts on “Milleks mulle põhimõtted, kui raha on vaja

  1. Mind ajab see glükoosi(siirupi) teema ausalt öeldes segadusse. Seda ma olen aastaid teadnud, et glükoosi-fruktoosi siirupit tasub vältida ning isegi valge suhkur on sellest parem. Aga kui tolle rabarberijäätise koostises oli glükoos, siis ei osanud midagi arvata. Ja seda ma kuulen esimest korda, et see jäätise pehmuses rolli mängib. Ma enne imestasingi, miks see vajalik on.

    Peaks ilmselt natuke googeldama ja põhjalikumalt uurima kõigi nende kõrvalmõjude kohta.

    Aga ma kasutan siin kommentaariumi ära ja tuletan meelde, et ma tahaks homme 500g sinu kevadist jäätist🙂

  2. Mina olen Sinuga ühte meelt ja glükoosisiirupit ei poolda, Sinu mainitud jäätiseid ka üldiselt ei tarbi, La Muud pole kunagi proovinudki.
    Aga samas ma saan muidugi Sinust aru, Sa pead ju tootjana mõtlema, mis on müügi suhtes kasulik, mitte alati üksikute ökohullude meele järgi olema. Eks ta ongi raske valik, sest nišikaup ei tasu tihti ära.

    Ma tellin ka järgmiseks nädalaks kindlasti jäätist! Nüüd saan ise asjad vastu võtta ja on kindel, et ära ei sula.

  3. Heh, käisin mina sel aastal vist esimest korda Mama Toni jäätist söömas. Kahel korral. Nad pakuvad minu lemmikmaitseid ja ilmselt seetõttu sööngi. On puhtam kui tavajäätis. La Muud pole proovinud.

    Sinu jäätised on minu lemmikud, eriti astelpaju oma! Ulme kui kiiresti ma terve potsiku sisse valasin.

    Ma ei tea nendest reeglitest ja asjadest suurt midagi, googeldaja olen aga teinekord pole aegagi ennast kurssi viia. Ma olen eluaeg jäätiseid söönud, varem osteti igaks päevaks üks külma. Siis hakkas elu mahedamaks minema ja lõpetasin pea päevapealt poejäätiste tarbimise. Pole neid peaaegu 2 aastat söönud (1-2 korda aastas karp rummi-rosinat on niiiii harv) Ja ausalt, ei ole lihtsalt isu! No ei meeldi maitse enam😦 Ja sinu jäätist süües oli täiesti teistmoodi tunne. Hea noh! Muidugi, mugavus on see, et sa võtad sügavast ja jäätis on enam vähem kohe söödav eks. Mind see ei häiri kui on kivikõva ja peab ootama. Tekitabki rohkem isu ja huvi.

    Ja tellimise isu on olnud kuu aega aga pole selleni ikka veel jõudnud😦

  4. Mina pole aastaid poejäätiseid söönud, sest need on minu jaoks liiga magusad ja lihtsalt ei maitse🙂 Ainsaks erandiks oli vanilje – seda rohkete marjadega või jäätisekokteilis ikka tarbisin.

    Ja juba aastaid on muidu olnud ainus jäätis, mis tõesti maitseb, käsitsi PÄRIS marjadest ja puuviljadest tehtud jäätis. Ehk siis see, mida müüakse peenelt gelato nime all. Itaalias ma muidugi käinud pole, esimese maitse sain suhu kunagi Tallinnas elades Kristiine keskuses – seega pea kümme aastat pole ma tavajäätist peale vanilje tahtnud (ja sedagi ei kannatanud paljalt süüa, liiga läila).

    Sestap ma olingi nii rõõmus, kui Mama Toni’s tehti. Maitses! Ja puhtam ikka kui poe jäätis. Aga jah, suhkur on neil ikka tavaline suhkur, see mind väga ei rõõmustanud. Ja tegelikult pole ma kunagi ühegi Mama Toni’s jäätise koostist ka lugenud, ostsime ju alati lahtiselt, nüüd siin blogis nägin pilti. Aga tegelikult mul oli tihti nii, et isu sai täis enne, kui oma ühe palli lõpetanud olin… Sest nende jäätised on ikka ka päris magusad.

    Mulle meeldib küll, kui jäätis on sügavkülmast võttes kohe söödav🙂 Aga ma mäletan, isegi Mama Toni’s oma EI olnud. Oli kivikõva ja pidi ka ootama, mis siis, et seal oli glükoosisiirup sees, nagu nüüd näen. La Muu rändas meie koju suht soojal päeval, nii et söömise ajaks oli mõnusalt kreemjas, vahepeal ju soojas autos olnud.

    Ja suhkur, noh. Ideaalis ma ei sööks üldse suhkrut. Olgu ta siis rafineerimata ja mahe, suhkur ikkagi. Aga mis sa teed, kui magusat ikka vahel tahaks🙂

    Seda, kas mahe glükoos(isiirup?) on kuidagi parem tavalisest glükoosi-fruktoosisiirupist, ma muidugi endiselt ei tea, sest pole olnud aega googeldada. Nii et endiselt ei oska mingit seisukohta võtta. Heietan niisama🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s