Pöörane aeg

Ütlesin eile koju ostma tulnud klientidele, et viis laata nädalas on liig. Noh, et natuke vabandada valitsevat segadust. Siis, kui vastuseks kuulsin, et teine käib ka viis päeva nädalas kontoris tööl, sain aru, et me ei räägi sama keelt.

Korra ilmus “Eesti Naises” artikkel elulaadist, kus vaadeldi üht minu päeva. Selle nädala kõrval see näiteks toodud päev kahvatub. 

Mis siis nüüd nii erilist? Aga muidugi 20. august, riigipüha. Ja mida teeb eesti rahvas riigipühal? Eks ikka korraldab üritusi, kaasa arvatud laatu. Nii polnudki ma veel eelmise nädalavahetuse möllust toibunud ( mäletatavasti “Augustiunetus” Pärnus, samal ajal Jorma Raekoja platsil, see oli laupäev, pühapäeval Artur Ökofestivalil Põlvas ja Jorma ikka Raekoja platsil), kui juba kolmapäevaks oli vaja uut kaupa, et müüa korraga nii Võru linna päevade laadal, kui Hapukurgifestivalil Tahkurannas. Hapukurgile läksin ka ise kaasa, oli seal ju Romantilise Rannatee retseptiraamatu esitlus, kus ka minu retsept sees.

Niisiis püüdsin unustada kallale kippuvat masendust ja tegin, mis suutsin. Sõira oleks võinud rohkem olla, aga tekkis toorme puudus. Peale kolmapäeva on teatavasti neljapäev ja see on meie kaubaringi päev. Ka selleks oli loomulikult kaupa vaja. Nii, et peale Tahkurannast koju jõudmist hakkasin jälle sõira tegema. Kahjuks ei olnud sel nädalal tõesti võimalik klientidele mune müüa. Palun vabandust ebameeldivuste pärast. 

Läheb tüütuks, aga ka neljapäeval tegin terve päeva tööd. No ja eilne oli muidugi tipp. Sinna mahtus viimase heinapõllu ülevaatus – tulemusena suunasime ühe mehe vaalutama. Sinnateel loomadega tegelemine, täpsemalt naabrimehe vasikad oli vaja meie karjast minema ajada. Ja kuna parem on karjamaalt otsas ja kari närviline, siis sai ka Jormale ülesandeks tehtud uut karjamaad juurde panna. Selleks oli vaja ühest kohast karjus üles võtta ja siis uude kohta panna. Trakorile tõstuk taha panna, et heinarullid eest ära lohistada. Paraku pidi ta vahepeal ka veel linnas ära käima, et osta geneka rihm, mis neljapäeval kõigil meelest oli läinud.  Nii, et ka tema lõpetas siis, kui pimedaks hakkas minema ja auto pakkimine jäi väsimuse tõttu ööseks. 

Samal ajal ehitas Artur koos Erikuga kanalat. Lõpuks hakkab asi ilmet võtma ja selle aasta noored kanad saavad munemist alustada uues kanalas. Siinkohal olen VÄGA tänulik Erikule, kes aitab olulistel tööettappidel ja tegi ka plaani, mis moodi asja üldse lahendada. Tegelikult ta ka taastas minu vahepeal kaduma hakanud usu meeste arukusse… Mul lihtsalt on vaja vahepeal kogeda suhtlust endast targema inimesega.

Siinkohal on paslik juhtida tähelepanu muudetud päiselausele. Tõepoolest, siinseid tekste ei saa käsitleda asitõendina toimunud sündmuste ja nendega seotud isikute kohta, kuna tegemist on minu ilukirjandusliku ajaviiteblogiga. Eitan kategooriliselt kõike – vajadusel.

Tagasi tulles minu enda pöörase päeva juurde. Sõira ja ürdivõid tegin nii umbes kella kaheteistkümneni, õhtul muidugi. Edasi jätkasin ainult jäätisega. Vahepeal andis Maia teada, et üks meie noor pull on karja juurest leelet tõmmanud. Mina ei saanud teda paraku ennem aega otsida, kui jäätisesegu jahtuma olin saanud. Selleks ajaks oli juba peaaegu pime. Niisiis võtsin seekord asja rahulikult ja eeldasin, et küllap ta läheb naabri loomade juurde, etteruttavalt, nii ka juhtus. Kõndisin lühikese tiiru, veendusin, et pulli pole näha ja tulin tagasi kööki tööle. Uus masin võimaldab piiramatult järjest jäätist teha, nii tukkusin diivanil ja reageerisin masina seisma jäämisele, et siis uus segu sisse panna. Kuna Jorma pidi poole neljast tõusma, siis polnud nagunii magama minekuga kiiret, lihtsam oli järjest üleval olla, et teda siis äratada. Jormal oli vaja ennem laadale minekut limusiinid joota ja muidugi auto pakkida. Artur ärkas natuke hiljem ise, ka tal jäi õhtul auto pakkimata. Minu asi on välja saadetav kaup ja inventar komplekteerida. Sellega tegelesin siis kuni kella viieni hommikul. Ja lõpuks, kui poisid olid ära sõitnud, läksin magama.

Kahjuks pidas Jorma vajalikuks mulle iga 1,5 tunnit tagant helistada, et täpsustavaid küsimusi esitada… Ja lõppude lõpuks jäi meil Vanamõisa laadale ikkagi minemata. Minu viga, et nende tingimustega korralikult ei tutvunud. Eeldasin lihtsalt, et ju nad siis ei tahagi kohamaksu, kui arvet ei esitata. Kohapeal selgus, et see oleks pidanud makstud olema. Huvitav küll kuidas, ilma arveta? Igatahes ei tahtnud Jorma korraldajatega jagelema hakata ja mina (magavana) leidsin, et võtku siis kogu kaup Raekoja platsile. Praegu on meie tooted Tallinnas Raekoja platsil ja Jõgeval Küüslaugufestivalil. Mina kirjutan, üle pika aja. Siis hakkan piimajahutajat (uut) tühjendama. Kuumutan ära ühe potitäie hapupiima. Teen homseks ühe sõira juurde. Küllap see ära kulub. Kuulan, kuidas Madis traktorit käivitab, ehk saab viimase põllu rullitud. Ideaalis hakkan koristama. Ilmselt hakkan ikka praktiliselt ka. 

Järgmine nädal ON oluliselt rahulikum. Kuigi… Pärnu Taimelaadal teeme korraldajate palvel ka seekord kohvikut. Pärnu Taimelaat on absoluutselt kõige paremini organiseeritud laat! No igatahes üritan välja mõelda, mida menüüsse panna. Suurt grillpanni oleks vaja, aga raha selle ostuks ei ole ja rent on ebamõistlikult kallis.

Ah jaa, raha. Seda lugedes võib jääda mulje, et nii palju laatasid, ju siis teenime hullult hästi. Kahjuks pole see nii.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s