Kuidas mulle Tallinn isegi meeldima võib hakata

Lugu on iseenesest lihtne. Pisut kaugemalt peale hakates: olen kohutav orienteeruja. Kohutava all pean silmas halba. Kui kusagil on vaja otsutada, kas pöörata paremale või vasakule ja ma kindlalt ei tea, kuhu, siis minu suunataju paneb mind alati valesti minema. Ja kui ma otsustan, et ei anna esimesele impulsile järele, vaid lähen vastupidi, kuna ma ju alati eksin, siis otse loomulikult lähen ma ikkagi valesti. Linnaliikluses ei ole see just meeldiv. Siis pole ka imestada, et ma enda jaoks võõrast ja suhteliselt suurt Tallinna eriti ei armasta. Nüüd on aga elu lihtsamaks tegemas selline tore vidin, nagu GPS ja kuigi ta kipub pikemat teed valima (ja ma tean küll, et saab seadistada). siis ikkagi viib ta kenasti kohale.

Olles lõpuks Ida-Tallinna keskhaiglasse gastro-enteroloogi aja saanud ja selle ka ära jõudnud oodata, käisin muidugi vastuvõtul. Kaks korda, kuna esimene kord alles määrati analüüsid ja üsna minu soovil ka enteroskoopia. Ma lihtsalt tahtsin kindel olla, kuidas selle tsöliaakiaga ikkagi on. Ei ole, võib lühidalt kokku võtta.

Intensiivpõllumeeste ees vabandama siiski ei tõtta, miski mu vaevused ju ometi põhjustas.

Kuna minu jaoks oli väga mõttetu ainult arstiaja pärast sõita, siis ühitasin esimese käimise rooside ostmisega. Netis jäi silma selline iludus:

grande amore

Pilt on Hansaplandi lehelt. Roos on nüüd ka minu aias, aga pilt on tegemata jäänud, kui õitses. No ja ega ma ühe roosiga ei piirdunud, lisaks veel pinnakatteroos Sorrento ja roniroos Jasmine. Peale arve tasumist mõtlesin, et tühja need kingad… Nimelt on minu vanad Riekerid nii kulunud ja katki, et ei kannata enam väga kanda. Neli aastat vastu ka pidanud.

Teisel korral arsti juures käies tulin tagasiteel Ülemiste Keskuse juurest läbi ja mõtlesin sööma minna. Analüüside tõttu olin lõunani paastunud. Peale lõunatamist mõtlesin, et vaatan paari poodi ka. Esimene oli üks väike kingapood, mille nime ma ei mäleta ja tühja sest poe nimest. Nii, kui sisse astusin vaatasid vastu kvaliteetjalanõud, allahindlus 50%. Momentaalselt murdsin enda jaoks lubadust kingi mitte osta (roosidele kulunud raha…) ja asusin valima. Koju tulin lausa kahe paariga.

Rihmikud Tamaris:

DSC_0072

Ja sellised Riekerid:

DSC_0073

Nii saab ka ära selgitatud pealkiri. Pärnus poleks nii head allahindlust ja normaalseid kingi ka otsides leidnud, kui Tallinnas juhuslikult sattusin. 

Aga nüüd üks enda jaoks lahti mõeldud mõttearendus. Tegelikult on see ju ilmne, lihtsalt vahest on vaja mõni asi nii öelda “puust ja punaseks” lahti mõelda. 

Alapealkiri võiks olla “Katkised teksad”

Ajendatuna natuke Evelin Ilvese skandaalist ja natuke enda mõningasest mõtlemise muutusest, või kuidas seda õieti sõnastada. No igatahes vaatasin Evelini pilte (nagu paljud ilmselt sel ajal) ja mõtlesin, et tegelikult on ta ju minust natuke vanem. Välja aga näeb… nooruslik. 

Jõudsin lausa soovini endale ka katkised teksad soetada. Poodi siiski kohe ei tõtanud. Skandaali edenedes vaatasin korra veel pilte ja nägin neid, kus Evelin jalutas linnas koos tütre ja nõunikuga, Obama visiidi ajal. Katkistes teksades. Andestage minu õelus, kuid neid koos vaadates käis läbi pea mõte, et sobiks vahetus: nõunik presidendi prouaks ja Evelin ehk nõunikuks :) 

Tegelikult mõtlesin ka seda, et  kohatu on nõunikuga jalutada, üsna ilmselt ei ole nõuniku “omamine” (enam) mitte millegagi põhjendatud. See oli nüüd kõrvalepõige.

Igatahes läks mul katkiste teksade isu üle. On ju riietus selge sõnum sellest, kes inimene on ja mida ta elult ootab. Mina ei tunne end seda tüüpi nooruslikuna. Eks ole tehtud elus igasugu asju, mis enamus ei kannata mitte mingit kriitikat. Ma ei ole täna see, kes 10 aastat, ammugi 20 aastat tagasi ja ei muutu ka kunagi enam selliseks. See, et muutused toimuvad, on normaalne. Mõni muutus puudutab välimust, mõni sisemust, mõni elukorraldust, aga tagasipöördumised on välistatud.

Veel üks teemaarendus: Minu traditsiooniline perekond vajab küll kaitset.

Milline, võite küsida. Just selles asi ongi. Minu arvates on kaitsmist väärt püsiväärtused. Sellised väärtused nagu kõlblus, ja oskus ennast väärtustada on kõvasti alahinnatud.

 

 

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s