Õppima

Seekord õppereisile. Ärasõit on esmaspäeva öösel vastu teisipäeva ja tagasi reede öösel vastu laupäeva. Sihtkohaks Saksamaa väikemeiereid.

Klientidele tähendab see seda, et sel nädalal ei saa kõike tellitut. Pole ju kes valmistaks. Piim ja munad saabuvad asendaja abiga. Loodan, et kõik sujub kenasti.

Jäätisest. Ausalt.

Ehk, kuidas ma endaga enam sugugi rahul polnud. Kogu lugu sai alguse uuest jäätisemasinast. See saabus pika ootamise järel juuli alguses, keset kõige kiiremat hooaega. See tähendas paraku ka seda, et mul polnud aega rahulikult katsetama hakata, vaid kohe tuli müükideks toota. Vahe eelmise masinaga oli kõige rohkem selles, et vanal tuli kaussi sügavkülmas hoida, uus külmutas ise. Mahu vahe muidugi ka, aga see pole nii oluline.

Uue masina ise külmutamine, suvised kõrged välistemperatuurid, muu kauba küllus viisid mu kohe selleni, et varasema jääkülma segu asemel läks masinasse natuke leigem segu. Vahet ju polnud, ära külmutas ikka. Pikk taimer – kuni tund pani mind nuppu mõnuga lõppu keerama.

Ja siis tekkisid probleemid. Jäätis ei olnud piisavalt siidise konsistentsiga, lausa jääkristalli tuli sisse. Rääkimata sellest, kui ei õnnestunud kohe maha müüa, vaid jäätis laadalt tagasi tuli. No ei olnud hea!

Natuke vinti juurde keeras veel uus mikser, mis paar korda koore üle vahustas. Seda polnud ju vaja enam käes hoida, vaid töötas täitsa ise. Mina muidugi kasutasin vabanenud aega selleks, et muud tööd teha. Ja veel marjad – vana köögikombaini asemel, kas saumikser või püreestaja. Kumbki variant ei soosinud kohe suhkru lisamist.

Ühesõnaga muutus korraga palju pealtnäha tähtsusetuid asju, mis lõpuks muutsid tulemust.

Jõudsin järeldusele, et on vaja ikkagi stabilsaatorit kasutada, sest muidu ei õnnestu piisavalt head jäätist teha… Hankisin siis koti, kuna väiksemat kogust ei õnnestunud. Nagu edasimüüja ütles: “Sama, mida kasutab üks Eesti suur jäätisetootja”. Mis siis ikka, seda kasutavad ju kõik (stabilisaatorit) LaMuu, Mama Tonis, Premia, Balbiino jne. Ju siis ikka on vaja, ju siis ei saa nii hull olla.

Tõepoolest, konsistents paranes kohe. Vahtu läks paremini. Kannatas ka laadalt tagasi tuleku ära. Ei olnud enam jääkristalli. Parem oli kulbiga palli võtta.

Aga… maitse polnud enam see. Heleda jäätise värv muutus helekollasest hallikas kollaseks. Segu sõrmele sattumisel oli tunda, et on mingi libe kiht sõrmel, mida ennem polnud. Kõik see kokku tekitas mul tõelise ahastuse. See polnud enam minu jäätis.

Mõtlesin siis, et äkki ma lihtsalt ei oska seda kasutada ja guugeldasin natuke. Jõudsin mõne üsna informatiivse leheni. Näiteks see ja see ja see

Enda jaoks tegin mõne lihtsa järelduse. Rikubki maitse ära. Saab küll ilma. Mina ei kavatse kasutada (võib-olla ühe erandiga – suvine “Laadajäätis”, aga ka see on veel küsitav). Jõudsin ka põhjusteni, miks mul enam õieti välja ei tulnud. Kes tähelepanelikult luges, võis juba isegi aru saada. Segu peab olema jääkülm. Mida rutem masin selle külmutab, seda parem. Üle külmutada jäätisemasinaga ei või. Ikkagi tuleb lõpupoole valvata, et masin õigel ajal seisma jätta.

Ja veel. Nüüd teen koorejäätist, ehk plombiiri. Ehk natuke ka selleks, et end iseenda silmis rehabiliteerida. Ja nüüd on jälle natuke rohkem aega, et katsetada.

Ja nüüd jagan teiega mõnda kõrvalseisja arvamust.

Talvejäätis

6a – kõige parem jäätis, 5+. Mõnusalt šokolaadine. Terved pohlad olid natuke liiga hapud.

9a – terved pohlad meeldivad, neid võiks rohkem olla. Väga hea. Hinne 5.
Meespool – Terved pohlad ei meeldinud, aga tume šokolaad meeldis väga, kokku väga hea maitse. 5-
Naispool – jõuluhõngune jäätis. Pohlamaitse ja terved pohlad meeldivad väga, üldse see marjane olek nagu arooniajäätiselgi. Kuna isiklikult ei ole tumeda šokolaadi fänn, siis see maitse jäi natuke mõrudaks, kui oleks olnud magusam šokolaad, oleks olnud ideaalne minu maitsemeelele. Samas saan aru, et tume šokolaad sobib pohladega paremini. Hinne 5-

Arooniajäätis.

 
6a – Kõige parem jäätis nendest, mis proovitud sai. Väga aroonia maitsega. Hiilgav! 5+
9a – Arooniatükid meeldivad. Ei olnud liiga magus, normaalne. Väga hea oli. Hinne 5.
Meespool – Ei meeldinud, liiga vähe magus. Armastab väga magusaid asju. Sokolaadijäätis oli ikka kõige parem. Hinne 3.
Naispool – Väga meeldis. Mõnusalt värske ja maitsekas, ei ole liiga magus.Kindlasti soetaks teinekordki. Hinne 5.

Pihlaka-porgandi-martsipani.

6a: Ei söö martsipani. Seda jäätist sõi sellest hoolimata, aga martsipanitükid ei meeldinud (ilmselgelt). Arvas, et martsipanitükid liiga suured. Viiepalli süsteemis hindeks 4.
9a: Jäätis oli hea, meeldisid suured martsipanitükid, aga jäätis ise oli natuke vähe magus. Hindeks 4.
Meepool: Martsipanitükid väga meeldisid, just hea, et olid tükid, mitte lihtsalt martsipanimaitseline. Muidu oli jäätisel natuke liiga vähe maitset. Hindeks 4.
Naispool: Olles liiga magusate poejäätistega harjunud, võttis veidi harjumist. Iseenesest mulle väga meeldib see naturaalne ja mahe maitse, teisalt oli esimene mõte sama, mis abikaasal, et liiga vähe maitset. Samas martsipaniga ampsud olid ülihead ja kui jäätisele rohkem maitset anda, siis muutuks martsipaniga osa ehk liiga magusaks. Pihlaka maitset ei tuvastanud üldse, aga kuna mulle pihlakas ei maitse, siis see oli ainult hea. Meeldib väga eriline maitsete kooslus, see tekitab huvi. Hindeks 4.
Šokolaadijäätis
 
6a: Hinne 5.
9a: Hästi hea oli. 5+.
Meespool: Hea kakaone maitse. 5.
Naispool: Täiuslik jäätis! Hästi kakaone ja tugev maitse, mis on suurepärane, aga samas ei ole liiga magus, vaid täpselt õige. Hästi hea konsistents kah. Hinne 5+.
Ja veel üks sõltumatu hinnang: kõige parem “Talvejäätis”, järgnevad šokolaadi ja Aroonia, kõige tagasihoidlikum Pihlaka-porgandi-martsipani
DSC_0330
Jõudsime ühiselt selleni, et VTA inspektoril vist ei ole keelatud kontrollitava toodet proovida 🙂 Loodan siiralt, et sellest pahandust ei tule.
Kavatsen selle pisut tagasihoidliku Pihlaka-porgandi-martsipani jäätisega veel veidi tööd teha.
Jäätised ja ka muud tooted on saadaval homme Tartus Tasku keskuses. Seal on Ehtsa Talutoidu esimene reklaamüritus.
Mina toodan Ehtsat Talutoitu – sellist millega ise ka rahul olen.

Biominerata

Ehk kuidas ma lõpuks ometi millegagi täiesti rahul olen. Pean silmas nõudepesuvahendit. Kuna suur osa minu tööst seisneb lõputus nõude (potid, ämbrid jne) pesemises, siis on hea nõudepesuvahend väga oluline. Väiksemad asjad muide peseb nagunii nõudepesumasin. Minu käte nahk on niigi kuiv, õhuke ja tundlik, nii pole palju vaja, et see lihtsalt katki läheb. Nagu juhtus Fairy kasutamisel, lisaks mustusele eemaldas see ka käte naha. Hakkasin siis Pur nõudepesuvahendit kasutama. Nahk jäi küll alles, aga ei mingit erilist emotsiooni. Selleks, et asjad puhtaks saada, kulus seda vahendit  üsna palju. Nüüd siis lõpuks leidsin midagi, mis on tõeliselt hea, Biominerata nõudepesuvahend. Vahendi kulu on suhteliselt väike, peseb väga hästi, kaasa arvatud mu suht tülikalt pestavat võimasinat ja kui miski juba selle ilma vaevata puhtaks saab, siis see juba on midagi! Ja käte nahk on ikka veel seal kus vaja, see tähendab käte peal. Kavatsen tellida 5 liitrise kanistri, siis pole ka rahaliselt väga kulukas ja kuna neil on ka e-pood, siis on mugav, ei pea ilmtingimata poodi minema.

Teine asi nende valikust sai ka järgi proovitud – vannitoa puhastusvahend. Tegelikult proovisin küll rohkem köögi peal, oli vaja ka, sest VTA kontroll pidi tulema. Ja siis ma lihtsalt sattusin hoogu. Ju oli ka vaikne protest iseenda töökorralduse vastu piisavalt suureks läinud. Ei ole normaalne, et aega ei jätku normaalselt koristamiseks. Nii, et tegelikult ma tahtsin koristada ja kontroll oli selleks hea ettekääne. Aga tagasi tulles vahendi juurde, tegin pilti:

DSC_0323

DSC_0324

Polegi nagu midagi väga öelda. Võib-olla nii palju, et minu isklik panus on siin ikka ka, kasutasin spirinetti ja universaalset köögilappi. Ainult selle vahendi lõhn pole just päris minu maitse. Samas, jätkasin selle kasutamist. Väga hästi sobis nii puupliidi glasuurpottidest soemüüri ja muidugi pliidi enda puhastamiseks, kui ka külmkapi ustele. Rääkimata muidugi glasuurplaatidest, milleks ilmselt kõige rohkem mõeldud ongi. Arvan, et proovin nende teised asjad ka ära. Kui juba kaks esimest nii head on, ehk on siis muu ka. Ja veel öko ja eestimaine.

Mis pott see õieti oligi?

Olen juba tükk aega plaaninud postitust oma seadmetest, õigupoolest ka muudest töövahenditest, mida kasutan. On asju, mis ennast õigustavad ja asju, mis on pettumust valmistanud.

Pealkirjas mainitud potid: Paderno, minu omad on Farwellist ostetud.

DSC_0327

Mõlemad on 15,4 liitrised, kood 11007-32. Kaan tuleb eraldi osta. Hind koos kaanega suurusjärus umbes 80€. Iga senti sellest rahast ka väärt. Põhi on paks, mina ei sega seal küll kuumutamise ajal midagi, ei koort, ega lõssi. Põhja ei kõrbe, või kui, siis ainult õrna kirme, mis maitsele kuidagi ei mõju. Äärmiselt kiiresti läheb piim/koor/lõss keema ja ainus mure, et siis kipub ka üle keema. Poti disainile pole rõhku pandud, kogu raha eest saab kvaliteeti.

Võimasin. Kauaoodatud ja suve keskel lõpuks saabunud. Esialgne rõõm asendus kiiresti üllatusega. Kas see ongi või? Tellitud Viljandi Ärikeskusest. Tootja Milky. Kõigepealt üllatas, et seadme postikulu tuli minul tasuda, sellest küll juttu polnud, lihtsalt eeldasin, et sellist lisakulu ei tule. Eksisin. Võimasin ise näeb välja selline:

IMG_6479

Kaanel paistavad veepiisad. Kaan ise, eriti selle tihend on tõeline naljanumber:

IMG_6472

Kummivoolik, mida on kilomeetrite kaupa varuga pandud. Paraku minu iseloomu eripära on see, et kahetsusväärselt tihti ma naermise asemel vihastan. Eriti, kui pean pesema seadet, mille SEES on kruvipead, võipiima väljalaske kraan on liiga kõrgel ja seade ei ole seest just mitte kõige veatumalt sileda pinnaga. Olen täheldanud ka tibatillukest roosteplekki. Kõige selle eest peaaegu 2400€. Ah jaa, kui töötab, siis maja väriseb ja lärm on ka üsna suur.

Jäätisemasin. Algul olin küll üsna pahane väga pika ooteaja üle, aga saabunud masin õigustab end igati. Tõsi küll, peale sellega kohanemist, millest tuleb eraldi postitus. Masin on tellitud Külmakeskusest.

IMG_6480

See on sissevaade. Töötab vaikselt. Jäätise kvaliteet sõltub aga siiski tehnoloogiast, retseptist ja toorainest. Masinaga olen rahul, peaaegu 2200€ eest.

Mikser. Natuke juhuslik ost. Vana käsimikser oli põhimõtteliselt läbi kulunud, nii mõtlesin, et potti ostes silma jäänud pisut tõsisem masin kuluks ära. Farwellist, selline KitchenAid mikser. Hiljem soetasin ka mõned lisad, nagu riivid ja püreestaja, sellega oli kaasas ka hakklihamasin. Kasutada on väga mõnus, kasvõi kahte tarvikut korraga:

DSC_0106

Nii teen ürdivõid 🙂 Rahulolu seadmega kogu raha eest, ca 600€

Saumikser. Juba mõningane aeg olnud Braun, ostetud Expert Finescost , ca 50€DSC_0104

Püreesupp muidugi 🙂

Termokonteiner piimale Gastrost, just see, mis lingil avaneval pildidl. Väga hästi hoiab temperatuuri. Kraan on natuke liiga väike ja selle pesemine alaline murekoht, kas saab ikka piisavalt puhtaks. Hind oli vist 95€

Piimajahutaja. Asjaolude sunnil soetatud. DeLavalist, 400 liitrine, väikese varuga soetatud.

DSC_0093

See on ajutine asukoht, ei saanud ju rehe alla panna, kui seal ehitusele kohe ette jääb. Nii ootab ajutise varikatuse all õige ruumi valmimist. Töötab muidugi suurepäraselt. Peaaegu 3800€

Koorelahutaja on ikka see vana, vene oma. Töötab. Uut pole veel ära tellinud, muudkui viivitan.

Kindlasti on veel midagi, aga praegu rohkem mainimisväärset ei meenu. Asjade ühisnimetaja oli siis piim.

Degustaatoriks?

Soovitavalt Pärnust, miks mitte Koongast.

Kuna ma ei suuda oma loomingut ise objektiivselt hinnata, siis oleks vaja kedagi, kes viitsiks maitsta ja ausat arvamust avaldada.

Loodan leida vabatahtlikku.

Minu poolt oleks siis degusteeritav toodang, kogus üks pakend (jäätise puhul on see 500g), sellest jätkub maitsmiseks tervele perele. Vastu tahan ausat ja argumenteeritud hinnangut.

See siin on konkurss 🙂 Osalemiseks saatke sõnum meilile, võib ka kommentaaridesse ja põhjendage vähemalt ühe (võib ka rohkema) lausega, miks just Teie sobite degusteerima.