Kuningas on alasti

Lugesin Maalehest artiklit, millega nõustun. Maal on asjad mitut pidi ummikus: kes otsib tööd, see ei leia sobivat ja peab linna tööle minema, tihti kolitakse ka ära sel põhjusel. Kes otsib töölist, ei leia samuti, sest maale polegi jäänud enam inimesi, kes tahaksid tööle tulla. Või, on, aga nende inimeste ootused tööle, eelkõige aga palgale on oluliselt kõrgemad, kui ettevõtjal on võimalik pakkuda. Linnast maale tahtjaid ilmselt oleks ka, aga siin tuleb juba kaks takistust: elamispind ja ikka see töötasu.

Maal elamine on palju kallim, kui linnas elamine. See aeg on paljude jaoks möödas, kui ise oma köögivili kasvatati, need inimesed, kes linnas tööl käivad ei jõua paljud enam midagi kasvatada. See on ju tavaliselt põhiline argument, et maal saab enda kasvatatu tasuta, see tähendab, elu on odavam. No ei ole, isegi , kui jõuate ise köögivilja kasvatada, siis kardetavasti tuleb ikka maaharimise eest kellelegi maksta, või on siis nii, et keegi on kodune või väiksema töökoormusega, et kaevab ja mässab ise. Kallimaks muudab maaelu põhiliselt transport. Mida kaugemal linnas, seda suuremad kulud. Talvised küttekulud küll võivad väiksemad olla, aga see sõltub suuresti, mis elamispind on.

Soodsam võiks maaelu ideaalis olla sel juhul, kui töökoht on kohapeal, linnas käia vajadust pole ja töö kõrvalt jõuab tõepoolest ise oma juurikad kasvatada, kütmise kulud on madalad, sest maja peab sooja ja ehk veel mõni tingimus.

Kardetavasti sellest ei piisa, et kord juba linna siirdunud inimest maale tagasi meelitada või hoopis kedagi linnast ära kutsuda. Ikka see palga number kipub takistuseks saama. Seni on tõepoolest püütud soodustada töökohtade loomist sel moel, et kui taotled näiteks LEADER toetust, saad lisahindepunktid töökohtade loomise eest. Ja kui ei suuda neid luua, siis oma viga. Hunnikutes raha on välja jagatud maal kultuurielu arendamiseks- külamajad, üritused, mänguplatsid jne. Justnagu see olekski kõige olulisem, mida maal vaja on. Ja siis tõdeme, et elanikud lahkuvad linnadesse, ikka veel ja jätkuvalt. Nüüd siis liidame omavalitsused kokku, et inimeste arv omavalitsuses suurem oleks. Aga kõige tagumises külas B on järgmisel aastal jälle inimesi vähem, kuni see päriselt kaardilt kaob ja seda ei muuda miski.

Väikeettevõtlust maal ei soosita mitte mingil muul moel, kui ehk ainult sõnades. Kordades lihtsam oleks sama ettevõtet linna rajada, või linna lähedale. Tõõjõudu leiaks lihtsamalt, transpordikulud ja sellele minev aeg oleks väiksemad. Selle asemel, et ennast haigeks muretseda nõuetekohaste ruumide ehitamisega, saaks need sobivad ruumid rentida. See kõik annaks päris korraliku eelise ja võimaldaks edukamalt tegutseda, ka palka paremini maksta.

Selle asemel, et lõputult kultuuri arendada, võiks ometi kord küsida, mida vajavad maal tegutsevad ettevõtjad, et tõepoolest töökohti oleks. Mina ütlen, et palgatoetus oleks päris kena. Ja mitte 6 kuud, nagu teatud tingimustel Töötukassa kaudu praegu võimalik on, vaid vähemalt kolm aastat, et tõepoolest oleks võimalik jalad alla saada. Ja kaugus linnast võiks olla siis arvestatud, et mitte tekitada olukorda, kus mõni ettevõte end seepeale linnapiirist 500 meetrit eemale registreerib…

See ei muudaks küll tööd kergemaks ega meeldivamaks ega porist aega vähem poriseks, aga annaks ometigi maal ka võimaluse väikeettevõtjal toime tulla, leida töölisi neile paremini palka makstes.

Mäletan sellist aega, kui Koongas olid kõik 8 kortermaja inimesi täis ja kuigi mingit kultuurielu teadlikult ei arendatud, siis elu maal oli, sest inimestel oli töö ja teenistus.

Selge, et seda tagasi ei keera, aga pisut annaks ära teha ikkagi.