Istanbul IV

Õhtupoole turult tagasi jalutades mõtlesin tõsiselt võimalusele varsti jälle sööma minna ja tuletasin meelde tee ääres nähtud spordiklubi silti. Läksin ja ostsin treeninguks püksid, kahetsesin , et ei tõstnud kohvrisse võimlemisusse ja otsustasin, et see üsna paljastav särgik, mis mul kampsuni alla panekuks kaasas on, sobib küll.

Edasi kõndides sain aru, et see klubi on ikka liiga kaugel ja hotelli jõudes hakkasin netist otsima. Leidsin ühe, mis oleks pidanud ümber paari nurga olema. Lõpuks selgus, et koht on paar korda kolinud ja tegelikult asub lihtsalt üle tee. Läbi akna paistsid ainult trenazöörid ja musklis noored mehed. Lõin kartma ja astusin juba kaks sammu eemale, siis mõtlesin, et mis asja – ma ju ei karda midagi. Pöörasin ümber ja läksin sisse. Poistel võttis natuke aega, et piisava inglise keele oskusega isend leida, aga räägitud me saime ja mina õiguse järele jäänud kahel päeval seal treenida. Valisin ratta, ikkagi tuttav asi. Jooksulint ei ahvatlenud ka põhjusel, et olin ikkagi pea 6 kilomeetrit kõndinud ja tahtsin teist liiki koormust. Mõtlesin sõita 20 kilomeetrit, aga jõudsin ainult 14,5, kui mu kaaslane helistas, ta oli hotelli jõudnud.

Illustreeriv foto on tegelikult järgmisel päeval tehtud, sest käisingi kahel päeval. Etteruttavalt: täna minnes ütles üks noormeestest, et Olen tagasi oodatud. No muidugi, tüli ma neile ei teinud ja maksin.

18626FE9-4E83-44CA-9B61-DC82362515E6

Peale treeningut oli muidugi mõnus ja natuke vähem kurb jälle sööma minna.

Seekord sõitsime trolliga, samasse suunda, kus ma juba kahel korral olnud olin. Trollipeatused on lahendatud nii, et magnetkaart a an tõkkepuu ja siis pääseb ooteplatvormile. Lisaks on peatuses vormis mees, kes valvab. Trollid on topelt suuruses, see tähendab, lõõtsaga trollile on veel teine samasugune järgi ühendatud. Kasutatakse neid päris palju.

Seekord viidi mind Kurdi restorani, mis erines eelnevatest nii meeleolu, kui toidu poolest. Riigita rahvana on neil tuntavalt palju just rahvuslikku uhkust. Seda on tunda ka mu kaaslases. Kahjuks on türgi poliitika olnud kurdide suhtes üsna ülekohtune, isegi hariduse saamist on piiratud.

Valisin restoranis lambalihast roa. See serveeriti küll praetaldrikus, kuid tegelikult oli supi ja prae vahepeane hautis, ilma kontideta, kuid eriti leeme maitsest oli tunda äärmiselt pikka koos kontidega hautamist. Nii maitserikas ja täidlane maitse, kasuka maitset ei mingit. Serveeriti muidugi selle lameda leivaga ja juurde salativalik teisel taldrikul. Mulle meeldis.

097CAE4F-9128-4B9C-9327-7583F6F8CD0A

Söögikoht pidi olema äärmiselt populaarne ja selle väite kontrollisin täna lõuna ajal üle, vastas tõele.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s