Jäätisest. Ausalt.

Ehk, kuidas ma endaga enam sugugi rahul polnud. Kogu lugu sai alguse uuest jäätisemasinast. See saabus pika ootamise järel juuli alguses, keset kõige kiiremat hooaega. See tähendas paraku ka seda, et mul polnud aega rahulikult katsetama hakata, vaid kohe tuli müükideks toota. Vahe eelmise masinaga oli kõige rohkem selles, et vanal tuli kaussi sügavkülmas hoida, uus külmutas ise. Mahu vahe muidugi ka, aga see pole nii oluline.

Uue masina ise külmutamine, suvised kõrged välistemperatuurid, muu kauba küllus viisid mu kohe selleni, et varasema jääkülma segu asemel läks masinasse natuke leigem segu. Vahet ju polnud, ära külmutas ikka. Pikk taimer – kuni tund pani mind nuppu mõnuga lõppu keerama.

Ja siis tekkisid probleemid. Jäätis ei olnud piisavalt siidise konsistentsiga, lausa jääkristalli tuli sisse. Rääkimata sellest, kui ei õnnestunud kohe maha müüa, vaid jäätis laadalt tagasi tuli. No ei olnud hea!

Natuke vinti juurde keeras veel uus mikser, mis paar korda koore üle vahustas. Seda polnud ju vaja enam käes hoida, vaid töötas täitsa ise. Mina muidugi kasutasin vabanenud aega selleks, et muud tööd teha. Ja veel marjad – vana köögikombaini asemel, kas saumikser või püreestaja. Kumbki variant ei soosinud kohe suhkru lisamist.

Ühesõnaga muutus korraga palju pealtnäha tähtsusetuid asju, mis lõpuks muutsid tulemust.

Jõudsin järeldusele, et on vaja ikkagi stabilsaatorit kasutada, sest muidu ei õnnestu piisavalt head jäätist teha… Hankisin siis koti, kuna väiksemat kogust ei õnnestunud. Nagu edasimüüja ütles: “Sama, mida kasutab üks Eesti suur jäätisetootja”. Mis siis ikka, seda kasutavad ju kõik (stabilisaatorit) LaMuu, Mama Tonis, Premia, Balbiino jne. Ju siis ikka on vaja, ju siis ei saa nii hull olla.

Tõepoolest, konsistents paranes kohe. Vahtu läks paremini. Kannatas ka laadalt tagasi tuleku ära. Ei olnud enam jääkristalli. Parem oli kulbiga palli võtta.

Aga… maitse polnud enam see. Heleda jäätise värv muutus helekollasest hallikas kollaseks. Segu sõrmele sattumisel oli tunda, et on mingi libe kiht sõrmel, mida ennem polnud. Kõik see kokku tekitas mul tõelise ahastuse. See polnud enam minu jäätis.

Mõtlesin siis, et äkki ma lihtsalt ei oska seda kasutada ja guugeldasin natuke. Jõudsin mõne üsna informatiivse leheni. Näiteks see ja see ja see

Enda jaoks tegin mõne lihtsa järelduse. Rikubki maitse ära. Saab küll ilma. Mina ei kavatse kasutada (võib-olla ühe erandiga – suvine “Laadajäätis”, aga ka see on veel küsitav). Jõudsin ka põhjusteni, miks mul enam õieti välja ei tulnud. Kes tähelepanelikult luges, võis juba isegi aru saada. Segu peab olema jääkülm. Mida rutem masin selle külmutab, seda parem. Üle külmutada jäätisemasinaga ei või. Ikkagi tuleb lõpupoole valvata, et masin õigel ajal seisma jätta.

Ja veel. Nüüd teen koorejäätist, ehk plombiiri. Ehk natuke ka selleks, et end iseenda silmis rehabiliteerida. Ja nüüd on jälle natuke rohkem aega, et katsetada.

Ja nüüd jagan teiega mõnda kõrvalseisja arvamust.

Talvejäätis

6a – kõige parem jäätis, 5+. Mõnusalt šokolaadine. Terved pohlad olid natuke liiga hapud.

9a – terved pohlad meeldivad, neid võiks rohkem olla. Väga hea. Hinne 5.
Meespool – Terved pohlad ei meeldinud, aga tume šokolaad meeldis väga, kokku väga hea maitse. 5-
Naispool – jõuluhõngune jäätis. Pohlamaitse ja terved pohlad meeldivad väga, üldse see marjane olek nagu arooniajäätiselgi. Kuna isiklikult ei ole tumeda šokolaadi fänn, siis see maitse jäi natuke mõrudaks, kui oleks olnud magusam šokolaad, oleks olnud ideaalne minu maitsemeelele. Samas saan aru, et tume šokolaad sobib pohladega paremini. Hinne 5-

Arooniajäätis.

 
6a – Kõige parem jäätis nendest, mis proovitud sai. Väga aroonia maitsega. Hiilgav! 5+
9a – Arooniatükid meeldivad. Ei olnud liiga magus, normaalne. Väga hea oli. Hinne 5.
Meespool – Ei meeldinud, liiga vähe magus. Armastab väga magusaid asju. Sokolaadijäätis oli ikka kõige parem. Hinne 3.
Naispool – Väga meeldis. Mõnusalt värske ja maitsekas, ei ole liiga magus.Kindlasti soetaks teinekordki. Hinne 5.

Pihlaka-porgandi-martsipani.

6a: Ei söö martsipani. Seda jäätist sõi sellest hoolimata, aga martsipanitükid ei meeldinud (ilmselgelt). Arvas, et martsipanitükid liiga suured. Viiepalli süsteemis hindeks 4.
9a: Jäätis oli hea, meeldisid suured martsipanitükid, aga jäätis ise oli natuke vähe magus. Hindeks 4.
Meepool: Martsipanitükid väga meeldisid, just hea, et olid tükid, mitte lihtsalt martsipanimaitseline. Muidu oli jäätisel natuke liiga vähe maitset. Hindeks 4.
Naispool: Olles liiga magusate poejäätistega harjunud, võttis veidi harjumist. Iseenesest mulle väga meeldib see naturaalne ja mahe maitse, teisalt oli esimene mõte sama, mis abikaasal, et liiga vähe maitset. Samas martsipaniga ampsud olid ülihead ja kui jäätisele rohkem maitset anda, siis muutuks martsipaniga osa ehk liiga magusaks. Pihlaka maitset ei tuvastanud üldse, aga kuna mulle pihlakas ei maitse, siis see oli ainult hea. Meeldib väga eriline maitsete kooslus, see tekitab huvi. Hindeks 4.
Šokolaadijäätis
 
6a: Hinne 5.
9a: Hästi hea oli. 5+.
Meespool: Hea kakaone maitse. 5.
Naispool: Täiuslik jäätis! Hästi kakaone ja tugev maitse, mis on suurepärane, aga samas ei ole liiga magus, vaid täpselt õige. Hästi hea konsistents kah. Hinne 5+.
Ja veel üks sõltumatu hinnang: kõige parem “Talvejäätis”, järgnevad šokolaadi ja Aroonia, kõige tagasihoidlikum Pihlaka-porgandi-martsipani
DSC_0330
Jõudsime ühiselt selleni, et VTA inspektoril vist ei ole keelatud kontrollitava toodet proovida 🙂 Loodan siiralt, et sellest pahandust ei tule.
Kavatsen selle pisut tagasihoidliku Pihlaka-porgandi-martsipani jäätisega veel veidi tööd teha.
Jäätised ja ka muud tooted on saadaval homme Tartus Tasku keskuses. Seal on Ehtsa Talutoidu esimene reklaamüritus.
Mina toodan Ehtsat Talutoitu – sellist millega ise ka rahul olen.
Advertisements

Kiire nädal

See nädal on läinud üsna ebatavaliselt. Kõigepealt lehmadele uus karjamaa. Ja kuna sinna tuleb mõni samm kõndida, siis said lõpuks Trulla sõrad ka värgitud (pediküür lehmale 🙂 ). Siis kutsusin limusiinid majale lähemale, et saaks karjuseliini natuke lühemaks. Minu kõva ja väidetavalt kileda vissi-vissi peale tulid nad üsna suure jooksuga.

IMG217

 

Ja edasi üle tänava kodu poole.

IMG219

 

Asti ja Ella

Teisipäeval Hapukurgifestival Tahkurannas. Suurepärane kurgipidu. Sel aastal rikkus küll vihm pool pidu ära, aga mina jäin ikkagi rahule. Ja miks mitte rahule jääda, kui paar tundi müüsin jäätist nii, et kogu aeg oli järjekord. Isegi üle kümne inimese seisis ja ootas. Nii, et järjekordne tore päev. Ja korraldus muidugi hea, nii nagu Tahkurannas kombeks.

IMG_5974Lavalt tervitab osalejaid Tiiu, sõnajärge ootab Raili.

Ise külastasin minu müügikoha kõrval asuvat Fotostuudiot:

Filmikohvik Hapukurgifestival Nele Tamm-1Naeratusele aitasid kaasa mööduvad noormehed, üks hõikas “Naerata!”

Festivalile jõudis ka meie praegune vabatahtlik Kiersten. Teme siinolekust kirjutan pikemalt, kui selleks loa saan.

Kolmapäevaks oli meil kokku lepitud lihaveistelt vereproovide võtmine. Seda peab tegema kord nelja aasta tagant.  Meie (ja ka meie loomade) jaoks oli see esmakordne kogemus. Laenasime jällegi moodulaedu, meil küll on, aga suurema karja korraga püüdmiseks ikkagi ei jätku. Enamus sai ka kenasti aeda.

IMG_5975See asi, mille ümber askeldatakse, on puur. Loomad pidid läbi selle välja tulema, muidugi väikese peatusega, et vereproov võetud saaks. Enam-vähem nii see ka läks.

IMG_5980Peale verevõtmise lõppu oli mul piimajahutaja tühjaks teha. Nädala rütm oli ju teisipäevase müügipäevaga rikutud, nii oli hea, et enne õhtust lüpsi jahutaja tühjaks sain.

Nüüd valmistun laupäevaseks Lüübnitsa laadaks. Enne seda oli täna veel grupp hiidlasi võõrustada. Pakkusin oma tooteid maitsta:

IMG_5985Ka rääkisin oma talust, näitasin küla ja meie palvemaja. Palvemaja juures tehti ka grupipilti:

IMG_5986Ja nagu sellest veel vähe oleks, avaldas soovi tulla ka maheinspektor. Nii, et ka kontroll käis täna ära. Ettekirjutusi ei tehtud 🙂

Nüüd siis teen sõira. Täpselt nii palju, kui see tooraine poolest võimalik on. Ilmselt tuleb väga pikk päev.

 

 

 

 

 

 

Numbrid

Ametnike töö kergendamiseks on blogis ära toodud kõikvõimalikud registreeimisnumbrid. Need on olemas iga lehe jaluses, samuti kontaktide lehel.

Kontaktide lehel on olemas ka algne mahetunnistus, mis kehtib. Sellele lisaks saan Taimetoodangu Inspektsioonilt igal aastal nimekirja, kus on ära toodud minu mahedaks tunnistatud loomad, linnud ja maad. Ei hakka seda siis üles panema, kuna see ju muutub.

OÜ Sepa mahetalu nimel on antud avaldus mahetootmine ja ka registrinumber üle kanda OÜ nimele.

MAHETÖÖTLEJA tunnustust momendil veel ei ole, kuid kindlasti teen selle võile, jäätisele (osa sorte), jogurtile, kodujuustule, sõirale ja võib-olla veel millelegi. Juba praegu saan tõestada mahetooraine kasutamist nendes toodetes.

Kõigi minu tegevust puudutavate asjaolude kohta olen nõus isiklikult vastama, vastutan ju nagunii. Kahju, et neid küsimusi siis ei küsitud, kui see nii lihtne oli…

Ja veel:

ministri tänukiri

ELF tänukiri

 

Need tänukirjad ikka tähendavad ka midagi.

Botaanikaaias

Laupäeval, 25.05.13 leiab Sepa mahetalu tooteid Tallinna Botaanikaaia kevadlaadalt.

Peagi tulevad lehele ka mahetunnistus ja kõikvõimalikud registreerimisnumbrid, et ametnikud ikka näeksid, et tegemist on mahetootjaga. Kuna sel nädalal on olnud erakordselt kiire, siis luban seda järgmise nädala alguses teha.

Pool päeva internetis

Tuleb tunnistada, et see on väsitav. Olen uurinud seadusi ja määrusi, mis puudutavad OÜ asutamist, FIE tegevuse üleandmist, nõudeid mahetöötlemisele jne. Isegi ühekaupa võttes on see väsitav ja keerukas. Niimoodi korraga ja segamini seda enam. Midagi teha pole, tõsiseks arenguks on vaja end sellest läbi närida. Avastanud olen mõningad huvitavad tõsiasjad. Kes ammu asjadega kursis, saab korraks muiata. Kõigepealt: OÜ tuleb ikka ennem ära asutada, alles siis FIE tegevus üle anda. See tähendab, et selle viimasega on aega. Samas mahetöötlemise alustamiseks teavitatud koduköögis on vaja olla tunnustatud tootja ja omada teavitust VTA-s. Praegu FIEna on mul see olemas, selleks, et OÜna jätkata, tuleb mul vastavatele ametkondadele tõestada, et jätkan FIE tegevust. See, kas need ametid (Põllumajandusamet ja VTA) seda ka aktsepteerivad on veel välja uurimata. Teiseks püüdsin uurida ka sisulist poolt. Ja selgus, et suvel mulle märgatava võidurõõmuga lausutu, et mahetöötleja ei või poest toorainet osta, ei pea paika. Võib küll, kui ta ostutšeki põhjal tõestab, et ostis mahetoorainet nt. mahesuhkrut. Ilmselt on vaja nimelist tšekki ja lihtsam on end hulgilaos kliendiks vormistada, aga vähemalt saan mina ka nüüd aru, kuidas ma selle mahesuhkru soetan. Ja soola võin kasutada nii nagu seni – meresoola, sest sool on mittepõllumajanduslik ja lubatud nii nagu vesigi. Huvitav, eksole.

Niisiis tuleb asutada OÜ, FIE tegevus üle anda ja siis tegeleda mahetöötlemise tunnustamisega teavitatud koduköögis. Selle järel (või ka juba samal ajal) leida lõpuks etikettide kujundaja ja valmistaja. Sest kuitahes hea mu kaup ka on, visuaali tuleb parandada.

Kõik on ju loogiline

Veterinaar- ja Toidulaboratooriumist helistati, et kuhu saata arve salmonelloosi uuringu eest. Saatekiri oli valesti, selle järgi olin eraisik. Eraisikutel olevat komme mitte maksta, kui on analüüsi vastuse teada saanud. Niisiis, ennem analüüsi vastust ei teatata, kui arve on makstud ja seda tõendav maksekorraldus laborile saadetud.

Kui eraisikul raha ei ole, või ta ei taha maksta, siis ta ei saa kunagi teada, kas ta kanad on terved või haiged. Teoreetiliselt võib salmonelloosi kandvaid mune edasi müüa, nii kaua, kui arve makstud saab, siis teatatakse…

Selle lõigu lisan nüüd järgmisel päeval. Ei tea, kas seal asutuses loetakse ka mu blogi, aga vaatamata kokkuleppele, et saadetakse vastus ainult posti teel, sain selle siiski ka meiliga. Ja juba täna, kujutage ette. Munade ja mune sisaldavate toodete ostjaid ilmselt huvitab ka. Salmonelloosi ei ole.

Ega´s ma pole president

Nii, et võin oma arvamuse välja öelda küll. Ajendiks seekord mõni nähtud saate/uudislõik ja enda selle sügisene kontrollide hooaeg. Ka ajaline distants on minu jaoks juba tekkinud, nüüd juba varsti kaks aastat ei ole sotsiaaltööga seotud.

Kontrollimas käis VTA ametnik. Tulemus on selline, et teen natuke oma etikette ringi, märgin ära, kus on kasutatud toorpiima, kus pastöriseeritud piima ja muudan Feta nime Salatijuustuks. Täiesti õigustatud tähelepanu juhtimised ja olin ennegi juba sellele mõelnud. Mis mind ajendas arvamust avaldama, oli nähtud kontrollakt, mis täidetakse mahetöötlejate puhul. Vaatasin seda, et aimu saada, mis ees ootab, kui oma võile ametlikku mahemärki taotlen. Akt oli ca seitse lehekülge ja kõik vähimadki variandid küsimustega kajastatud ja vastusevariandid antud. See puudutab siis mahetoitu.

Aga inimesed? Lastekaitse spetsialistina koostasin endale ise küsimustiku, et kodukülastusel tegelikust olukorrast aimu saada. Ei ole kuskilt võtta ette valmistatud vormi. Ja hiljuti nägin uudislõiku, kus ema varjas oma 11 lapse sündi, ning sots töötaja selgitas, et ei läinud sisse kontrollima, uskus ema selgitusi. Kuidas ei läinud sisse kontrollima, kui pere on probleemne ja tema teada seal juba kasvab 10 last?

Minu arvates on prioriteedid täiesti paigast ära. Toidu käitlejaid kontrollitakse üsna tõsiselt aga probleemsed pered on ikka veel “ripakil”. Kõik sõltub sellest milline on kohalik sots töötaja ja kas omavalitsus on suutnud palgata eraldi lastekaitse spetsialisti.

Ise olen rahul sellega, et olen talupidaja, teen seda mis meeldib ja ei pea enam võõrale uksele koputama, võõraid tube läbi käima ja uurima, kas majas toitu leidub. Rääkimata unustamatust korrast, kui pidin ema käskima last ka toita.  Ja koostööd teen VTA-ga, Taimetoodangu Inspektsiooniga, PRIA-ga, mitte politsei, psühholoogide, perearstide, nõustamiskeskuse ja kriisabiga. Aga nagu öeldud – see esimene pool loetelust tundub paremini toimivat, kuigi tegelikult on olulisem hoopis teine pool.

Wwoof talus

Wwoof on ülemaailmne organisatsioon, mis vahendab vabatahtlikke mahetaludesse. Eesti haru organisaatorid ja huvilised külastasid Sepa mahetalu 28.07-29.07.12. Erinevalt kõigist teistest huvilistest ja kontrollidest tegid wwoofijad tööd ka. Laupäeval korjasid marju ja noormees ladus kiviaeda. Pühapäeval laadisid kive peale ja maha Ura maastikukaitsealal olevate kiviaedade tarvis.

Teadmiseks vastutavatele ametnikele: selline traktor on rangelt butafoorilise eesmärgiga ja noored inimesed lihtsalt poseerisid pildistamiseks.

Vabatahtlik Maris oli talus nädala. Selle aja sees jõudis ta palju rohida, õppis jäätist valmistama, proovis lüpsmist, pakendas piimatooteid, aitas süüa teha jne. Marise siin olles sündis meile ka vasikas.

Sõira mikrobiloogiast

Lühidalt kokku võetuna puudub. Lõpuks saabus laborist kaks kuud tagasi võetud proovi vastus. Uuriti Listeria monotsytogenese, Staphylococcus aureuse, Eschericia coli ja Salmonella spp. suhtes. Kõik näitajad vastavad normidele, nii et võin seda müüa küll. Nagu mulle proovi võttes öeldi, saabub vastus üsna kiiresti, kui midagi valesti on. Nii, et sain pikalt oodates tegelikult niigi aru, et ju siis oli ikka korras. No nüüd on ikkagi ametlik kinnitus ka. Enne kevadet pean oma kulu ja kirjadega veel kaks toodet laskma analüüsida. Ah jaa, analüüsi võttis ja vastuse saatis Veterinaar- ja Toiduamet.

Viies kontroll

Täna käis veterinaar- ja toiduameti kontroll teavitatud kodukööki kontrollimas. Kaasas oli veel üks kontroll, kes vaatas üle maatõugu lehmad. Ja veel üks inimene veterinaar- ja toiduametist. Ehmatasin hommikul üsna ära, kui kolme inimest nägin. Koduköögis toidu tootmise kohta tehti ettekirjutused: 1. tuleb hakata tooraine ja valmistoodangu arvestust pidama 2. tuleb enesekontrolliplaani täiendada tehnoloogilisele kaardile iseloomuliku ainete koguse ära märkimisega, ka oli seal kirjas “säilib minimaalselt” õige on “säilib maksimaalselt” (muus osas sobis!) ja teha korralikud etiketid, kus on ka koostisosade protsendid peal. Laborisse läks sõiraproov ja uhteproov (puhtuse proov) võeti köögikombainist. Kui see ei sobi, on süüdi nõudepesumasin. Köögi puhtus oli rahuldav ja esitasin veeproovi, tervisetõendi ning toiduhügieeni koolituse tõendi. Toredad ametnikud olid, vajadusel saan neilt nõu küsida.