Toetused kaovad

Mina olen end selle mõttega juba täiesti harjutanud. Ärritab vaid see, et kuni päris viimase ajani räägiti ja kirjutati sellest, kuidas meie põllumeeste toetused muudkui tõusevad ja peagi euroopa omadele järgi jõuavad.

Viie rikkama riigi hulka!

Tuleb tuttav ette, eks? Ainult vahe on selles, et seda eeltoodut ei võtnud vist keegi hetkeski tõsiselt, põllumeeste toetuste tõusu aga uskusid enamus. Tõenäoliselt usuvad mõned veelgi. Faktid räägivad juba praegu teist keelt: ammlehma ja veisetoetust enam ei ole. Kui jõustub kaua tehtud uus Maaelu arengukava, tuleb ebameeldivaid üllatusi veelgi. Ja see, et sellest edasi järgmisesse perioodi (peale 2020 aastat) veel üldse midagi järele jääb, ei ole väga põhjust uskuda.

Praegu on väljas suur kevad ja mina tegelen oma maa küsimustega. Mõned lepingud on veel saamata, paar asja lahtised, mõned küsimused on veel küsimata ja taotlused tegemata. Eesmärk on märtsi jooksul maa asjad korda saada. Seda enam, et praegu on ideaalne aeg maid korrastada, pealekasvanud võsa maha võtta jne. Viimase hetke alustajana (tõsiselt ju alles 2009 aastal) oli meil saada ainult see, mida teised ei tahtnud või ei vaevunud asju ajama (vahest on rendile saamine ka pisut keeruline, kui omandisuhted on keerulised või omanik kaugemal), nüüd jätkame samal lainel – korrastame kasutamata maid. Tulevikus paistab asi hoopis helgem – need omanikud, kes praegu ise oma maid “kasutavad”, see tähendab purustavad ja toetusi võtavad, suure tõenäosusega ilma toetusteta enam seda tegema ei vaevu ja võivad maid rendile anda.

Meie jaoks tähendab see veel seda, et selleks ajaks peab tootmine end ilma toetusteta ära tasuma. Ilmselt pole küsimustki lüpsilehmades ja kanades, kuidas on lugu lihaveistega, selles ma küll nii väga kindel ei ole. Kaldun arvama, et nii mõnigi lihaveisekasvataja “paneb pillid kotti” ja seda kõrval haruna tegev loobub.

Ajakirjanduses on eufooria suurte toetuste ümber pisut vaibunud. Minu soov oleks, et lõpetage see lollitamine nüüd päriselt ära ja kirjutage, kuidas asi tegelikult on. Kardetavasti pole paljud veel väga süvenenud ja arvavad endiselt, et kõik jätkub ja läheb järjest paremaks.

Advertisements

Otsin partnerit

Koostööpartnerit. Kas on keegi, kes oleks huvitatud omatoodetud/töödeldud põllumajandussaaduste koos müümisest? Tegemist peab olema põllumajandustootjaga, soovitavalt mahe. Soovitavalt Pärnumaalt, aga see pole väga oluline.

Kuna meie kaup nõuab temperatuuri jälgimist ja on lühikese säilimisajaga (va. jäätis), siis on selge, et logistika peaks olema meie poolt.

Milleks seda vaja on? Alanud hooajal saaks näiteks mõned laadad või messid koos käia, eriti oluline on see kõrgema kohamaksuga üritustel. Meie väljakujunenud kaubaringi saaks ka koostööst huvitatu kasutada. Peamine on tuleviku perspektiiv: lugege uut Maaelu arengukava

Huvitatutel palun märku anda meilile: neletamm70@gmail.com

PS. Ootan tõsiseltvõetavaid ettepanekuid, kus ka see näha on, mis nägemus teil asjast. Kasu peaksid saama mõlemad osapooled.

Üks tõke on murtud

Põllumajandusega mitte väga lähedalt kokku puutujatele on järgnev jutt ilmselt üsna arusaamatu.

NÜÜD on mul õigus üldse piima müüa, sest koos Kikiga sain ka piimakvoodi. Tegelikult ei oleks tohtinud ilma piimakvoodita üldse mingit piima müüa. Mis asi see piimakvoot siis on? See on ette kindlaks määratud kogus piimaliitreid, mida on õigus tootjal müüa. Jaguneb omakorda tarnekvoodiks (piimakombinaadile müüdav piim) ja otseturustuskvoodiks (otse kliendile müüdav, aga ka ise töödeldav piim). Seda müstilist kvooti sai taotleda 2006 (loodan, et ei eksi numbriga) aastal ja meie oma rumalusest lihtsalt jätsime taotlemata, kuigi lehmad olid siis ka. Hiljem enam uued taotlejad lisanduda ei saanud, kuigi Eestil on kvooti (riigile Euroopa poolt määratud kogus) kogu aeg üle olnud.  Õnneks ei ole leidunud nii agarat ametnikku, kes minusuguseid rämedaid seaduserikkujaid karistama oleks asunud. Ju ei ole vastavat korraldust antud.

Endale pean nüüd selgeks tegema, millal kuhu ja mis vormis tuleb aruandeid esitama asuda, eks ikka müüdud piimaliitrite kohta.

Täna tuleb kindlasti ära teha muudatusavaldused PRIAle, mis puudutavad küll FIElt OÜks üleminekut. Arvasin naiivselt, et kui hunniku pabereid täitsin ja need büroos lasin üle vaadata, siis on asi lõpuks korras. Helistati Tartust ja selgus, et pole korras. Kahel põllul puudub rajamise aasta (kui seda aastat igivanade põldude puhul keegi ei tea, siis võib märkida 2004 :)), maatõugu lehmad ja kogu kohustus, mis minu teada tuli FIElt OÜle üle anda, tuleb hoopis OÜl lihtsalt uus kohustus võtta. Sest nagu helistanud ametnik väga maakeeli ütles “muidu toetust ei saa”.

Ja veel samal lainel: Nüüd on tavaks saanud, et PRIA muudab igal aastal põldude andmeid. Muutuvad massiivide numbrid, väheneb põldude pindala ja nüüd kõige tipuks on asutud MINU põlde mitmeks jagama, nii et ühe põllu asemel on kaks, mõlemad muidugi eraldi massiivi numbriga. Loomulikult tuleb minul kõik need muutunud andmed kajastada oma taotlustes, põlluraamatus jne.

Mul ( ja väga paljudel teistel) on pidevalt talus abi vaja, äkki võiks mõni ametnik tulla? Praktilist tööd tegema…

Numbrid

Ametnike töö kergendamiseks on blogis ära toodud kõikvõimalikud registreeimisnumbrid. Need on olemas iga lehe jaluses, samuti kontaktide lehel.

Kontaktide lehel on olemas ka algne mahetunnistus, mis kehtib. Sellele lisaks saan Taimetoodangu Inspektsioonilt igal aastal nimekirja, kus on ära toodud minu mahedaks tunnistatud loomad, linnud ja maad. Ei hakka seda siis üles panema, kuna see ju muutub.

OÜ Sepa mahetalu nimel on antud avaldus mahetootmine ja ka registrinumber üle kanda OÜ nimele.

MAHETÖÖTLEJA tunnustust momendil veel ei ole, kuid kindlasti teen selle võile, jäätisele (osa sorte), jogurtile, kodujuustule, sõirale ja võib-olla veel millelegi. Juba praegu saan tõestada mahetooraine kasutamist nendes toodetes.

Kõigi minu tegevust puudutavate asjaolude kohta olen nõus isiklikult vastama, vastutan ju nagunii. Kahju, et neid küsimusi siis ei küsitud, kui see nii lihtne oli…

Ja veel:

ministri tänukiri

ELF tänukiri

 

Need tänukirjad ikka tähendavad ka midagi.

Pool päeva internetis

Tuleb tunnistada, et see on väsitav. Olen uurinud seadusi ja määrusi, mis puudutavad OÜ asutamist, FIE tegevuse üleandmist, nõudeid mahetöötlemisele jne. Isegi ühekaupa võttes on see väsitav ja keerukas. Niimoodi korraga ja segamini seda enam. Midagi teha pole, tõsiseks arenguks on vaja end sellest läbi närida. Avastanud olen mõningad huvitavad tõsiasjad. Kes ammu asjadega kursis, saab korraks muiata. Kõigepealt: OÜ tuleb ikka ennem ära asutada, alles siis FIE tegevus üle anda. See tähendab, et selle viimasega on aega. Samas mahetöötlemise alustamiseks teavitatud koduköögis on vaja olla tunnustatud tootja ja omada teavitust VTA-s. Praegu FIEna on mul see olemas, selleks, et OÜna jätkata, tuleb mul vastavatele ametkondadele tõestada, et jätkan FIE tegevust. See, kas need ametid (Põllumajandusamet ja VTA) seda ka aktsepteerivad on veel välja uurimata. Teiseks püüdsin uurida ka sisulist poolt. Ja selgus, et suvel mulle märgatava võidurõõmuga lausutu, et mahetöötleja ei või poest toorainet osta, ei pea paika. Võib küll, kui ta ostutšeki põhjal tõestab, et ostis mahetoorainet nt. mahesuhkrut. Ilmselt on vaja nimelist tšekki ja lihtsam on end hulgilaos kliendiks vormistada, aga vähemalt saan mina ka nüüd aru, kuidas ma selle mahesuhkru soetan. Ja soola võin kasutada nii nagu seni – meresoola, sest sool on mittepõllumajanduslik ja lubatud nii nagu vesigi. Huvitav, eksole.

Niisiis tuleb asutada OÜ, FIE tegevus üle anda ja siis tegeleda mahetöötlemise tunnustamisega teavitatud koduköögis. Selle järel (või ka juba samal ajal) leida lõpuks etikettide kujundaja ja valmistaja. Sest kuitahes hea mu kaup ka on, visuaali tuleb parandada.

Majandustegevuse register

Kontrollisin lõpuks, kas minu taotluse kohaselt on mind Majandustegevuse registrisse kantud ja selgub, et juba ammu. Registreeringu number on KJK040509, Sepa talus võin müüa tervet rida toidukaupu, millest olulisemad on muidugi piimatooted, samuti valmistada kondiitri- ja pagaritooteid jne. Uurisin pisut ka majutuse teemat ja selgub, et registreering pole nõutav ekstreemsetes tingimustes majutamiseks. Nii, et tere tulemast mu telki ja lakka! Üsna segaseks jäi giidinduse teema: giid-praktikuks atesteerimisel peaks tööandja tõestama töötamist aasta jooksul. Aga, kui oled ise enda tööandja? Ja kuidas see aasta siis ilma igasuguse paberita võib? Igatahes ei ole mõtet majandustegevuse registrist otsida ei majutust ega giiditeenust, see aga ei tähenda, et neid osutada ei võiks. Jälle pisut targem.

Numbri panemine.

Eile sündis limusiin Bossil lehmvasikas. Täna otsustasime ette võtta vasikasafari, see tähendab vasika püüdmist nummerdamise eesmärgil. Numbri panekuga ei tohi hiljaks jääda, kuna 1) seda nõuab seadus ja 2) suuremat vasikat on raskem püüda. Meie väikseke oli küll alles sobivalt väike, aga asjasse otsustasid sekkuda teised karja liikmed. Nii, et Jorma oli vasikaga maas ja meie Arturiga tõrjusime närvilist ema, tigedat Eput ja Masat, kes arvas, et võiks ka madinas kaasa lüüa. Eput ei õnnestunudki eemal hoida, nii sai vasikas ühe numbriga minema. Eput see ei rahustanud, tema enda vasikas oli kuskil eemal ja mamma tormas lõuates ringi. See ajas Maša närvi ja nad läksid hoopis omavahel kaklema. Suur pull Toomas vaatas, et oohhoo, tema naised tülitsevad ja läks vahele lahutama. Kahjuks ei olnud võimalik kogu seda madinat jäädvustada, oleks kedagi veel lisaks vaja läinud. Teise numbri said poisid vasikale siiski pandud, ajasime ema ja ülejäänud karja lahku, ja Boss üksinda poiste vastu ei saanud. Väga aruka loomana sai ta vist aru ka, et midagi hullu ta lapsele ei tehta. Lisan pildi Bossist tütrekesega.

Teavitatud köök

Oleme nüüd niikaugel, et seadustada oma piimatooted.Lehmad küll praegu ei lüpsa, aga pea nad poegivad. Selleks tuleb teha taotlus Majandustegevuse registrisse kandmiseks. Kohapeal peab olema enesekontrolli plaan, selle lisana tervisetõend, veeproovi vastus, soovitatavalt ka toiduhügieenikoolituse läbimise tunnistus. Kõik nõutav on olemas. Pildil siis seni ebaseaduslikult (ja muidugi ainult enda tarbeks:)) valminud tooted eelmisest hooajast.