Leedi vasikas

Täna öösel poegis meie lüpsilehm Leedi. Ega muidu poleks teadnudki, aga kuulsin läbi une lehma röökimist. Läksin siis välja vaatama ja leidsin eest hullunud Leedi, kes lõugas ja ründas oma abitut vasikat. Ajasin Arturi ka üles ja lasin tal vasika lauta tassida. Kell oli kaks öösel. Vasikas oli hommikuks jalad alla võtnud, suur pullvasikas. Ei ole kunagi varem näinud, et lehm nii käituks.

Advertisements

Molu vasikas ja Pikavere talgud

Tänane hommik algas üllatusega, vara tõusnud Artur äratas mind uudisega, et Molul on vasikas. Ega ei jäänudki muud üle, kui ka tõusta ja asja uurida. Nagu lisatud pildilt näha, oli uudishimulikke kohal rohkemgi.

Sündinud tore pullike, kes jootmise ajal osutus erakordselt aplaks elukaks. Tavaliselt vastsündinud vasikas oma piimaportsu kohe ära juua ei jõua, tema, aga küll.
Päev jätkus traditsioonilise Pikavere küla talgupäevaga. Sedakorda siis alustasime Saari mäelt aiaäärte riisumisega.

Mehed saagisid tänava äärest puid vähemaks. Pildil väike arupidamine, mida ja kuidas teha.

Samuti sai võsa vähemaks võetud. Urmas teritab ketast, Karin tassimisega ametis.


Lõpetasime palvemaja juures, kus pole enam suuri puid ja selle tõttu polnudki eriti palju riisuda.
Õhtul toimus ka Pikavere Küla Seltsi üldkoosolek.

Tõeliselt mõnus on selline koos toimetamine ja oma küla tunne.
Panen kõik tänased pildid lingina pildigaleriisse.

Demo Farmi külalised Lätist

Eile oli meil tihe päev, valmistusime suurt lätlaste gruppi vastu võtma. Poisid aitasid maja ümbrust koristada ja mina küpsetasin koduleiba. Päeva muutis veel põnevamaks see, et lõpuks poegis meie vapiloom maatõugu lehm Trulla. Tal on kena väike lehmvasikas, isa on Toomas ja vasikas on täitsa limusiini moodi. Panen pildi ka. Tahtsin poegimist jäädvustada, aga jäin kaks minutit hiljaks.

Selline on siis kaks minutit tagasi sündinud vasikas.

Läti grupp pidi Pikaveres olema kell 18.00, palusin Silvilt, et keegi palvemaja tutvustaks. Silvi ei saanud ise tulla, aga Kalju rääkis väga hästi, lätlaste küsimused ei tahtnudki lõppeda. Kolisime ka võileivad ja kohvi palvemajja, kuna minu kööki ei oleks nii palju inimesi mahtunud ja mäe peal oli väga tuuline. Nii, et kõigepealt rääkisin palvemaja poole minnes meie külaseltsist ja ühistegevusest, siis rääkis Kalju palvemajast. Kohvipausi ajal tutvustasin mina oma talu. Jorma ja Artur olid ka kenasti olemas, aitasid asju tassida ja olid kenad. Peale palvemaja näitasin külalistele oma loomi, kaasa arvatud Trullat lapsukesega. Limusiinid läksid kohe kaugemale, kui nii palju võõraid nägid, aga Molu ja Toomas oleksid üle lätlaste ka kõndinud, et leiba kätte saada. Täielikud turisti loomad. Kahjuks karjamaal pilti ei teinud, panen mõned palvemajas tehtud pildid.

Seisavad Kalju ja läti keele tõlk, kes tegi väga head sünkroontõlget.

Numbri panemine.

Eile sündis limusiin Bossil lehmvasikas. Täna otsustasime ette võtta vasikasafari, see tähendab vasika püüdmist nummerdamise eesmärgil. Numbri panekuga ei tohi hiljaks jääda, kuna 1) seda nõuab seadus ja 2) suuremat vasikat on raskem püüda. Meie väikseke oli küll alles sobivalt väike, aga asjasse otsustasid sekkuda teised karja liikmed. Nii, et Jorma oli vasikaga maas ja meie Arturiga tõrjusime närvilist ema, tigedat Eput ja Masat, kes arvas, et võiks ka madinas kaasa lüüa. Eput ei õnnestunudki eemal hoida, nii sai vasikas ühe numbriga minema. Eput see ei rahustanud, tema enda vasikas oli kuskil eemal ja mamma tormas lõuates ringi. See ajas Maša närvi ja nad läksid hoopis omavahel kaklema. Suur pull Toomas vaatas, et oohhoo, tema naised tülitsevad ja läks vahele lahutama. Kahjuks ei olnud võimalik kogu seda madinat jäädvustada, oleks kedagi veel lisaks vaja läinud. Teise numbri said poisid vasikale siiski pandud, ajasime ema ja ülejäänud karja lahku, ja Boss üksinda poiste vastu ei saanud. Väga aruka loomana sai ta vist aru ka, et midagi hullu ta lapsele ei tehta. Lisan pildi Bossist tütrekesega.