Viljandi OTT

Täna, 14. novembril on taas Uku Keskuses Viljandis OTT toidukohtumine. Ikka 11.00-14.00, eks mõned ärksamad on ka veidi ennem kohal. Tule Sina ka, osta OMA talunike kaupa, sealhulgas Sepa mahetalu sõira, ürdivõid, võid, gheed ja hapukoort.

Advertisements

Müügid

Kõigepealt möödunud Koonga jaanituli:

IMG133

Huvi meie jäätise vastu oli meeldivalt suur. Müüsime kõik kaasas olnu maha ja ilmselt oleks pisut veel müünud. Tegelikult üllatas mind hoopis see, et Tartust (no peaaegu) saabus spetsiaalselt minu jäätist sööma ja sõira kaasa ostma mu suurim fänn koos sõbrannaga. Loodan, et nad ei solvu. Igaüks ikka nii palju ei viitsi, et lasta sõira postiga saata või sellele näiteks Tartust Võrru järele sõita. Loodan, et kohtume veel korduvalt!

Jaanitulel jäätist kaasas väga palju polnud, sest ees ootab müügi maraton. Tuleval nädalavahetusel on meie kaup nii Pärnu Hansapäevadel, kui Tallinnas Raekoja platsil.

Tallinnas Raekoja platsil on jällegi  “Ava lava, Tallinn” ürituste sari. See kord Lõuna-Eesti piirkond. Nii, et vähemalt selles plaanis ma olengi juba lõunasse kolinud 🙂 Olin kutse üle Lõuna-Eestit esindada muidugi üllatunud, aga saatsin registreerimisvormi koheselt ära, et mine tea, äkki mõtlevad veel ümber! Nüüd kohtade jaotuse plaani saades, sai mulle lõpuks asi selgeks. Sain kutse tänu Viljandi OTTi müüjaks olemisele, sest meid on paigutatud Viljandimaa esinduse juurde. No vähemalt kõik jälle tuttavad. Kuigi, ega mul sest abi pole, sest mina ise Tallinna ei lähe. Seal müüvad Sigrid ja Jorma. Ausalt öelda tasub juba Sigridi pärast minna, ta on keskaegses kleidis nii ilus, et kuku pikali. Ausõna.

Pärnu Hansapäevadel on ka reedel Sigrid ja Jorma, mina teen veel viimaseid jõupingutusi, et midagi müüa ka oleks. Loodetavasti on lõunast nendega koos ka müügi geenius Siim ja kaup läheb mühinal 🙂 Laupäeval ja pühapäeval olen ma ise Pärnus, aitab Hille tütar Karin. Pühapäeval ehk jälle Siim ka.

Ilm lihtsalt peab ilus olema. Kogu teenistus on juba broneeritud (:

Nüüd aitab

Ilmselt oli vaja teatud maale ja seisundisse jõuda, et lõpuks otsus vastu võtta. See kõlab nii:

See, et ma kõiki neid tooteid teha oskan, ei tähenda, et ma neid tegema pean.

Nüüdsest jäävad tellimise nimekirja:

maitsestamata jogurt

kodujuust

või

sõir

jäätis

Laadal müün suure tõenäosusega jäätist, sõira, küüslauguvõiet, toorjuustu ürtidega, kui jätkub, siis võid ja mõnes väga üksikus kohas marjajogurtit. See nimekiri ei pruugi sugugi igal pool selline olla.

Kui keegi tellib piisavas koguses, võin teha ka salatijuustu. Piisav kogus on 5 topsi, st 5x300g

Miks selline radikaalsus? Sest ma ei jõua enam niimoodi teha. Tellimused ongi nii, et 1 karp seda ja 2 teist. Iga asja tegemine võtab aega ja väike kogus seda ajakulu oluliselt ei muuda. Ka toorainet läheb raisku, sest ma ei oska kuidagi nii täpselt arvestada, et tuleks näiteks 200g toodet.

Viljandi kaubakohtumised peatan sügiseni. Seni, kui laadahooaeg läbi on. Ka kliendid on paljud oma suveplaanidega ametis ja ma ei saa sõita väga väikeste tellimuste pärast. Ega jõua neid tellimusi ka täita, kui neli inimest tellib terve mu tootevaliku, täpselt sellise süsteemiga, et pean kõike natuke tegema. See võtab aega kaks päeva!

Ka Tallinnast pole praegu mõtet tooteid otsida. Jäätist teen väga palju ja müün kõik ise maha, Krõõta ei jõua midagi. Sadama turg ei saanud minu õnneks miinimum tellimuse esitamisega hakkama. Muidu oli seal täpselt sama: terve nimekiri mõne karbi kaupa.

Kui nüüd kellelgi mulje on jäänud, et hakkan üldse lõpetama, siis vastupidi. Kavatsen oma pisikese talumeierei rajamisega alustada. Lihtsalt praegu on asjad nii.

Lisaks juriidilise keha (OÜ, FIE) elushoidmisele, see tähendab arvete ja maksude maksmist ja vastavalt vajadusele abilistele tasumist, tuleb elus hoida ka minu enda füüsiline keha. Ja sama moodi jätkates muutub see viimane paraku kaheldavaks.

Lisaks toodete valmistamisele on mul ju ka asjaajamine, dokumentatsioon, põllukultuurid, peenrad, majapidamistööd, loomadega suhtlemine, müük jne.

Nii, et täna Viljandis suve viimane kaubakohtumine. Kõik, kelle tellimus minuni jõudis, saavad oma kauba, va 1 mascarpone, mis seekord oli ainus ja ma tõesti ei hakka ühte karpi tegema.

 

Puudus

Puuduses kannatame nüüd lisaks munadele ka piima osas.

IMG_5060

 

Selle eest tibud kasvavad. See “koletis” on väike kukk, üsna huvitavat helehalli värvi.

Mis piima puutub, siis lüpsab ainult Molu. Tegelikult oleks praegu pidanud lüpsma ka Trulla (kes end ise puhkusele määras) ja Leedi (kes õnnetu udarapõletiku tõttu karjast välja läks). Lootused on Pamela poegimisel. Kuna meil oli pull karjas, siis täpset poegimise aega ei tea. Eeldasin, et ta poegib aprillis, kuid see lootus hakkab kaduma, kuna udarat veel ei paista.

Ainuke positiivne osa on see, et mina saan vähe kergemalt hakkama ja ka reisi ajal ei pea muretsema, et mis piimast saab. Sellega kahjuks positiivne pool piirdub. Pärnakad saavad oma tellitud piima ikka enam-vähem kätte, küll tuleb paus kõigesse, mis tehtud koorest. See tähendab või, mascarpone ja küüslauguvõie.

Mõtlesin, et mida teha koorest, kui seda saab nüüd ainult nii kolm liitrit korraga varasema 12 asemel. Jõudsin järeldusele, et jäätist. Nii väärindan koore kõige paremini. Niisiis teen jäätist, mida on nagunii rohkem tellitud, kui teha jõuan ja muu rammus kraam ootab Pamela poegimist.

Piimapuuduse taustal on kahetsusväärselt alanud laadahooaeg, samuti oli meil siin töötuba, milles osalejad avaldasid arvamust, et ka näiteks Laagris, kui Tallinnasse kaupa viin, võiks olla võimalus kokku lepitud ajal ette tellitud kaupa (eelkõige vist piima) saada. Mulle see mõte iseenesest meeldib, sest transpordikulud on ju vaja tasa teenida.

Seekord saavad paraku isegi Viljandi tellijad vaid osa oma kaubast.

Ülitegus nädal

Talvehooaja kohta läks see nädal küll väga tihedalt. Esmaspäeval ja teisipäeval tegin Viljandisse tellitud tooteid. Jorma käis teisipäeval üht limusiini pullikest vaatamas, ilmselt ostame ta endale tõupulliks.  Minul kolmpäeval kohtumine Põllumajandusministeeriumi inimestega Viljandis (mäletate, lubasin oma ettepanekud uue Maaelu arengukava jaoks edastada 🙂 ), neljapäeval Pärnu kaubaring, õnneks küll ise ei sõitnud. Selle eest tegin kodus kaupa reedeks Viljandisse ja laupäevaks Tallinna. Ja nagu öeldud reedel jälle Viljandisse. OTT korraldas kanakasvatajate õppepäeva. Mitte sellise, kus kuus tundi haigutad ja siis saad paberi, vaid tõeliselt huvitava. Lektoriks oli Piret Purru-Lemetti, ostsime kaasa ka tema raamatu . Lugesin kodus mõnuga ja Jorma uuris ka. Igati asjalik õppepäev. Ainult see, kust ja kuidas ikkagi kanu juurde saada, on jätkuvalt segane. Olen teinud nüüd ohtralt päringuid. Väga kiiresti vastab üks tšehhi firma, kust saab hübriidide haudemune tellida. Meie kogus on nende jaoks muidugi väga väike. Ilmselt tellime ikkagi ühe koguse sealt ära. Olen teinud päringuid ka mitmele söödalisandite pakkujale, jne, jne.

Laupäeval olin jälle Sadama turul tooteesitlusel. Leian, et nüüd küll tükiks ajaks piisab, loomulikult mõjub selline elav reklaam müügile hästi, aga mul ei ole võimalik oma ajaga nii priiskavalt ringi käija.

Kõik need käigud algasid hommikul 8-9 paiku ja koju jõudsin vastavalt 19-20 vahel õhtul. Nagu öeldud, talve kohta väga tegus, aga ka väsitav.

Pikavere on kaardil

Esimest korda näen mina sellist Eesti kaarti, kus on peal nüüd moodsa väljendiga “lühikese tarneahelaga” tootjad, turustajad, võrgustikud. Pärnumaalt on lisaks Pärnule Audru ja Pikavere.

Mina olen küll uhke, et natuke üle aasta tegutsemist on mind ja Pikavere küla Eesti kaardile viinud. Ja kuna Audru on Pärnu ligidal, siis Pikavere laiutab üksi uhkelt keset Pärnumaad 🙂

kaart

Kahjuks ei leia ma praegu internetiversiooni, lugu on “Maalehes” nr. 7, 14. veebruar 2013 ja lk. 22-23

Viljandis on muidugi Viljandi OTT ja seal on ju ka Sepa mahetalu tooted olemas 🙂

Ainult edasi!

Viljandi OTTi sünnipäevakohtumine Männiku metsatalus oli ootuspäraselt inspireeriv. Imetlen siiralt selle toimkonna säravaid ja tarku naisi.

Ülevaade Aktuaalses kaameras on siin

Toitumise (ja muidugi ka muu) tagajärgedega puutusin koolis töötades igapäevaselt kokku. Fakt on see, et lapsed on tunduvalt ülekaalulisemad, kui varem. Fakt on see, et käitumishäireid on tunduvalt rohkem, kui varem. Fakt on see, et füüsiline areng on märgatavalt kiirenenud. Ja see varem, millest ma siin räägin on umbes 30 aastat. Tegelikult on 30 aastat ju väga lühike ajaperiood, kui mõelda inimese eluea peale.

Täna tutvustati OTTi koosolekul erinevaid mahe- ja tavatoidu aspekte, kaasa arvatud tavatoitu puudutavad uuringud: GMO  ja pestitsiidide mõju, maitsetugevdajate mõju. Peamiselt on tehtud küll loomkatseid, mille üle ka teadlased vaidlevad, kuidas neid tulemusi õieti tõlgendada tuleb. Ometi on loomkatsete puhul võimalik lühikese ajaga saada aine mõju kolmandale põlvkonnale. Inimeste puhul on kolmas põlvkond minu poegade lapselapsed. Sest minu nooruses, kui ise lapsed sain, sellist “küllust” poelettidel veel ei olnud. Niisiis meie seda enam ei näe, mis tagajärjed kõigil neil mürkidel veel varuks on. Ja lubatud kasutada on oi kui palju keemiat. Seda tavatoidus. Ainult kasum on see, mis määrab mida toitudes kasutatakse.

Loodan, et võisin edastada. Darja Matt´i muljetavaldav ettekanne on vaadatav siit

Lugesin täna poes ise ka veel tähelepanelikumalt silte ja tõepoolest, osta ei olegi ju midagi.

Samas enamus inimesi kardab osta hoopis talutoitu. Ei tea ju mis seal sees on! Absurd, eksole.

Mina olen oma esimese sammu tunnustatud mahetöötlemise poole astunud ja tänase mõjul kavatsen nüüd ikkagi kiirendatud korras mahemärgi toodetele saada.  Vaatamata sellele, et see tähendab uskumatut paberimäärimist. Praegu on enamus tooteid ju sisuliselt mahedad, aga ametlikku tunnustust pole ma vaevunud taotlema. See on siis ametlik pool. Sisuline pool vajab töötlemise rajamise jaoks uskumatut ettevõtlikust ja investeeringuid. Ma võtan selle ette.

Praktilise sammuna võiks linnukasvatust esialgu plaanitust veel rohkem laiendada. Probleem tekib ilmselt tööjõuga. Ise ma ju ei jõua nii palju ja kas poistel on motivatsiooni rohkemaks, on pisut kahtlane. Aga võiks.

Ja veel. Uue maaelu arengukava koostamisel esitan enda ettepanekud. Kes mind ikka takistada saab 🙂

Võrratu Viljandi

Männimäel Jaani Lihapoe juures toimus Viljandi OTTi korraldatud Taluturg. Kuna eelmisel päeval Viimsis jäi kaupa üle ja tulemus oodatust kesisemaks, siis vaevusin ainult pool ööd töötama, et tänaseks kaupa juurde teha. See oli suur viga. Oleks ma terve öö teinud, oleks sõira ja jogurtit, hea tahtmisega ka võid rohkem kaasas olnud.

Viljandi inimesed tulidki ostma. Mitte nagu ühes teises väikses Eesti linnas, kus terve linn käib tiiru ära, nagu muuseumis. Ma ei ole sel suvel nii kiiresti müünudki, kui täna. Jäätisega oli muidugi asi teine, siis oli ikka ilusa ilmaga järjekord ka. Aga täna polnud jäätist üldse kaasas ja kõik sai otsa alla pooleteist tunnise müügiajaga.

Aitähh Viljandi ostjatele! Kohtume 18.oktoober turu parklas ja peale seda Jaani Lihapoe juures. Viimasesse kohta võtan ka lihtsalt kaupa, turu juures ainult ettetellimisel. Kindla ostusooviga on mõttekas igal juhul ette tellida.

Aitähh OTT toimkonnale!